15. oktoober 2017

Vau kui hea (lihtne) õunakook kardemoni ja tibakese Vana Tallinnaga

On õunaaeg. Maal olles on taustaheliks puu otsast potsatavate õunte kukkumise heli. Ja meie maakodu vana õunaaed on sellel sügisel justkui teisele noorusele ärganud. Need puud, mis viimastel aastate on küll usinalt õitsenud ja siis ainut tüütuid õunapunne kandnud, mis enne küpsemist on puult pudenenud, on ootamatult heldeks muutunud. Kas on selle põhjuseks õunaaias maha peetud arutelu teemal, et võtaks lihtsat need vana puud maha, mis on väärikas eas vanaprouad taas fertiilseks muutnud või lihtsat jõudis nende viljakustsükkel taas ohtra saagi aastani....Mine sa võta kinni. Igal juhul on meil nüüd see õunaaasta, mida võib väikest viisi uputuseks pidada. Teeme mahla ja korjame õunu ning imestame, et meie vana õunaaed sel aasta nii rikkalikuks etteasteks on valmistunud. Õunakoogid on hetkel seetõttu vägagi asjakohased.


 


Õunakookide osas üks kindel kategooria on lihtsad ja samas nii-nii hästi toimivad kooslused, mis suudavad elegantse sundimatusega silmad ette teha igasugustele udupeenetele kihilistele ja eri tehnikaid nõudvatetele kookidele, mis ju ka head. Aga selline paraja vau-efektiga vanakoolikas on alati asjakohane ja alati toimiv. Eriti kui salajasteks maitsekomponentideks on meie oma Vana Tallinna liköör ja parajalt ka kardemoni. Vähemalt meie pere, kes on parajalt erinevaid kooke aja jooksul maitsta saanud, hingas selle vanaema õunakoogi tüüpi koogi üllatavalt kiirelt sisse, süües mõnus vaid mõmisedes.


Õunakook karemoni ja tibakese Vana Tallinnaga
10-12-le 
Koogi jaoks vajad 24 cm läbimõõduga koogivormi või malmpanni
2,5 dl spleltajahu
1/2 tl soola
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
0,5-1 tl kardemoni (sõltuvalt sellest, kui suur kardemonisõber oled)
2 suuremat muna
1-1,5 dl rafneerimata roosuhkrut
3 sl Vana Tallinna likööri
3 sl hapukoort
100 g võid
4 suuremat haput õuna
Tuhksuhkrut
Pohli serveerimiseks
Sega ühes kausis kuivained - jahu, vanillisuhkur, kardemon, küpsetuspulber ja sool. Teises kausis vahusta munad koos suhkruga. Lisa Vana Tallinna liköör ja hapukoor ning sulatatud või. Sega läbi ja ühenda siis segud. Tükelda kaks õuna väiksemateks tükkideks ning sega taina sisse. Kalla tainas küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivasse ahjuvormi (24 cm läbimõõduga) või küpsetuspaberiga kaetud malmpannile. Ülejäänud kaks õuna lõika pooleks, eemalda õunasüda ja lõika õunapoolik viiludeks. Aseta koogitaignale. Puista õuntele peale veel veidi suhkrut. Tõsta 180 kraadini kuumutatud ahju ca 50-60 minutiks. Küpsust kontrolli tikuga. Serveerides lisa värskeid pohli. Juurde võid pakkuda vanillikastet või vanillijäätist.
Samalaadset kooki võib teha ploomidega või ka virsikute, aprikooside, nektariinide või muude puuviljade/marjadega.

3. oktoober 2017

Misomarinaadis lõhe seesaminuudlitega

Miso on Jaapani köögist pärit maitseaine, mis on valmistatud fermenteeritud sojaubadest ja mis oma soolaka tummise maitsega aitab elegantselt maitsestada nii liha, kala kui ka köögivilju. Miso maitse on ühtaegu nii soolakas ja külluslik ja kõige selgemini aitab misolt saadavat maitsebuketi iseloomustamiseks termin umami ehk siis see müstiline viies maitse. Lisaks täidlasele maitsele on misopasta väärtuslik taimne valguallikas, mis rikas nii vitamiinide kui mineraalide poolest ning mis on Jaapani köögis saanud asendamatuks maitseaineks.


Ka lõhe või forelli sobib väga hästi misopastaga maitsetada. Sellisel moel tehtud lõhe sobib nii ahjus kui ka grillil valmistada. Maitsev ja mõnus jääb see mõlemal juhul. Lisandiks sobib sättida seesamiõliga maitsestatud  nuudleid või ka meelepäraseid köögivilju.
Misopastat tasub otsida eksootilisi maitseaineid müüvatest poodidest (nt Piprapood, MoMo, Umami). Mõlemal poel on olemas ka veebipoed, mistõttu ei tohiks misopasta enam kellelegi kättesaamatuks jääda.

Misomarinaadis lõhe seesamiseemnetega
4-le

4x250 g tükk lõhefileed
3 sl misopastat
1-2 sl sojakastet
1 sl riisiäädikat (võid kasutada ka valge veini äädikat)
1 tl seesamiõli
oliiviõli
Seesamiseemneid
Rohelist sibulat, hakituna
Seesamimaitselised nuudlid:
300 g täisteraspagette
3 sl sojakastet
1 sl mett
2 küüslauguküünt, hakituna
2 sl riisiäädikat
2 sl seesamiõli
Tšillipipart, hästi peeneks hakituna
Väike brokoli, õisikutena
Lõhe valmistamiseks sega omavahel misopasta, sojakaste, riisiäädikas ja seesamiõli. Määri saadud segu lõhele. Jäta umbes tunniks ajaks maitsestuma. Tõmba majapidamispaberiga üleliigne misopasta ära ja tõsta lõhetükid, nahk allpool, kas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile või õlitatud grillile. Piserda lõhetükke oliiviõliga. Küpseta ahjus 180 kraadi juures ca 12-15 minutit või kuumal grillil kuni kala on läbi küpsenud. Ära üle küpseta ja arvesta ka sellega, et kala küpseb ka ahjust või grillilt võttes järelkuumuses edasi. 
Keeda spagette vastavalt pakendi juhistele soolaga maitsestatud vees. Keemise ajal sega omavahel kokku sojakaste, mesi, küüslauk, riisiäädikas, hakitud tšillipipar ja seesamiõli. Umbes minut enne seda, kui spagetid on valmis, lisa spagettidele juurde ka brokoli. Kurna spagetid sõelal ja sega siis kastmega. Tõsta spagetid taldrikule, lisa lõhe, puista peale seesamiseemneid ja hakitud sibulat. 



Postitus sündis koostöös Peetri Lõheäriga

2. oktoober 2017

Punases teravas küüslaugukastmes kana

Üks hästi lihtne roog nendeks päevadeks, kus toiduvalmistamise peale ei ole võimalust liiga palju aega panustada. Sellegipoolest ei ole tulemuse osas sugugi allahindlust tehtud ja väheste lihtsate koostisosade ja võtete abil valmib mõnus kergelt vürtsikas kanaroog, mis sobib hästi näiteks aurutatud riisi juurde serveerida. Ka lapsed kipuvad seda kooslust väga armastama. Siin retseptis on kastme juures pearollis Maggi vürtsikas ketšup, mis on parajalt terav, et kogu roog mõnusalt õhetavaks muuta. Sõltuvalt sööjate terava toidu taluvuses võib kasutada ka mahedama maitsega ketšupit (nt Maggi küüslauguketšup sobib hästi). Selline kaste sobib hästi kas siis aurutatud riisiga või muude lisanditega. Ka Maggi kiirelt valmiv kuskus sobib lisandiks väga hästi. 




Terav küüslaugukana punases kastmes
4-le
500 kanafileed või kintsuliha, tükeldatuna
1 sl maisitärklist
Õli, praadimiseks
Soola ja pipart
3 küüslauguküünt, peeneks hakituna
 4-5 sl Maggi vürtsikat ketšupit 
Veidi vett või puljongit
Serveerimiseks aurutatud riisi, seesamiseemneid ja hakitud rohelist sibulat
Sega kanatükid maisitärklise, soola ja pipraga. Kuumuta pannil õli ja prae kanatükke õli sees, kuni need on pruunistunud ja küpsed. Tõsta pannilt ära. Jahuta pann veidi maha, lisa vajadusel veidi õli ning lisa pannile küüslauk. Prae kiirelt läbi ja lisa siis ketšup, lase mullitama tõusta ja lisa siis pannile kanatükid. Kuumuta läbi mõne minuti jooksul, kui kaste tundub liiga paks, lisa veidi kuuma vett või puljongit. Maitsesta vajadusel veel soola ja pipraga. Serveerides puista peale seesamiseemneid ja hakitud rohelist sibulat. Paku juurde aurutatud basmati riisi. 


Postitus sündis koostöös Maggiga.

27. september 2017

Õlimarinaadis kukeseened Thomas Kelleri moel

Sügis on täies hoos ja seenemetsades on korralik laulupidu. Vähemalt viimasel nädalavahetusel tundus metsade veerde pargitud autode hulka vaadates, et kõik eestlased on metsa läinud. Ja metsad on helded. Leiab nii puravikke, kukeseeni, riisikaid ja pilvikuid. Sekka kitsemampleid ja soomustindikuid. Mõnusad ja maitsvad kõik.
Kindlasti kuulub seenemetsa tegijate hulka kukeseen. Kui selle kollasetäpilise või mustalaigulise (sõtuvalt siis liigist) koloonia otsa komistad, siis on see just täpselt see hetk, mis meid ikka ja jälle sügisel metsa ajab. Kui aga kukeseened metsast toodud, siis tuleb otsustada, mida neist valmistada. Kukeseenepasta, kukeseenerisoto, kukeseeneomlett, kukeseenekaste jne jne. Võimalusi on rohkelt. Mina proovisin sel hooajal aga kukeseeni Ameerika tippkoka Thomas Kelleri moel õlis marineerida.



Thomas Kelleri kullaprooviga retseptid on kodukokkajale arusaadavasse ja järeletehtavasse vormi valatud "Ad Hoc at Home". Sealt raamatust piilun ikka vahel nippe ja nõkse, mis aitavad muidu tuttavalikud ja tavapärased retseptid veidi põnevamaks muuta või mingeid põnevaid lisandeid harjumuspärastele kooslustele lisada.
Needsamad õlis marineeritud metsaseened jooksevad mitmesse samas raamatus toodud retsepti sisse ehk siis neid võib sättida salatisse, lihale või kalale seltsiks, krõbedaks röstitud leivale, supi sisse või muul meelepärasel moel kasutada. Tegemist on seega üsna universaalse purgitäiega, mille sisu kasutamist saab igaüks vastavalt oma fantaasiale ja eelistustele katsetada. Sel moel sobib valmistada erinevaid kupatamist mittevajavaid metsaseeni ehk siis puravikke, tatikaid, kitsemampleid ja, loomulikult, kõiki kukeseenesorte, mis jäävad eriti mõnusad.


Hoidise üldine loogika on lihtne. Seeni kuumutatakse ürtidega maitsestatud õlis mõned minutid, lisatakse siis  veiniäädikas, sool ja pipar ning jahutatakse hoidis maha. Kui seened on kasutamist leidnud, tasub ka õli ära kasutada erinevate toitude maitsestamiseks ehk siis tulemuseks on ürdi- ja seenemaitseline õli. Sobib hästi nii supile kui salatile.

Õlimarinaadis ürtidega kukeseened 
Kogus: ca 750 ml
ca 1 kg erinevaid metsaseeni (mina kasutasin tavalisi ja lehterkukeseeni umbes võrdses koguses)
4-5 dl oliiviõli (kasutasin SEDA Iliada Kalamata Extra Virgin oliiviõli)
2 loorberilehte
paar kuivatatud tšillipipra kauna
mõned oksad tüümiani
väike rosmariinioks
3 sl valge veini äädikat
1 sl rafineerimata suhkrut
Kvaliteetset soola (nt Himaalaja soola)
Värskelt jahvatatud musta pipart
Puhasta seened mustusest ja vajadusel tükelda väiksemaks. Kui kasutad puravikke, võid nende lihasse ruudukujuliselt sisselõikeid teha. Puraviku lihane olemus saab sel moel paremini maitseõli enda sisse imeda.
Sega potis omavahel õli, loorber, tšilli, tüümian ja rosmariin. Lisa seened, sega läbi ja aseta keskmisele kuumusele. Võimalusel kasuta termomeetrit. Kuumuta õli 80 kraadini. Kui soovitud temperatuur on saavutatud, proovi kuumust reguleerida nii, et see säiliks samal tasemel. Kuumuta potitäit 80 kraadi juures 5 minutit seda aeg-ajalt segades. Tõsta potitäis pliidilt ära, sega juurde veiniäädikas, suhkur, sool ja pipar. Kontrolli maitseid ja tõsta purki nii, et seened oleksid kõik õliga kaetud. Säilita jahedas ja tarvita ära umbes kuu aja jooksul. Serveeri kas külmana või lisa soojadele toitudele.

Meie seenelkäikude entusiastlik abiline on labrador Tessa. Tegelikkuses suudab ta sageli muidugi mõned seened lihtsalt suurest joovastusest puruks tallata ringi joostes

Kõige lihtsam moodus neid õlimarinaadis seeni kasutada - sai krõbedaks, küüslauguga üle saia tõmmata ja siis seened peale. Mõnus metsamaitseline suutäis.

24. september 2017

Lillkapsa-püreesupp peeditšipsidega

Lillkapsas on üks võrratu köögivili, millest saab valmistada piltlikult mida iganes. Lillkapsariis, tervelt röstitud lillkapsas ja lillkapsast valmistatud pitsapõhjad ei üllata vist enam kedagi. Samas tasub aga alati tagasi tulla ka veidi klassikalisemate koosluste juurde ja sellest armsast valgest mügarikust üks korralikult kreemine püreesupp valmistada. See supp on alati kindla peale minek ja sageli aitab ka köögiviljapõlgurite südameid sulatada. Või siis lastele, kes muidu deklareerivad oma sallimatust lillkapsa vastu, sobib sageli püreesupi kujule viidud lillkapsas väga hästi. Kreemisele supile lisavad tekstuuri ahjus krõbedaks röstitud peeditšipsid. Igati sügisene taldrikutäis, tõeliselt maitsev ja tervislik veel peale selle. 


Tšipside röstimiseks ja supi sees kasutatud Risso rapsiõli on suure Oomega-3-rasvhapete sisaldusega küllastumata rasvhappeid ja E-vitamiini (millel on vähki ennetav toime) sisaldav väärtuslik õli. Rapsiõlis leidub tegelikult kolme erinevat tüüpi rasvhappeid lisaks Oomega-3 rasvhappele. Oomega-3 rasvhapped mõjuvad hästi nii südame-veresoonkonnale, küünte- ja naha tervisele ning ka üldiselt tervist toetavat, kuna meie tavapärasel toidulaual kipub just Oomega-3 rasvhappeid nappima.  Rapsiõli ei tohiks kuumutada rohkem kui 180-kraadini ning ta sobib hästi nii salatikastmesse, küpsetamiseks kui ka mõõdukal kuumusel praadimiseks. Vokkimiseks võiks kasutada juba mõnd muud õli, mille suitsemispunkt on kõrgem kui rapsiõlil. 


4-le
1 suurem lillkapsapea, õisikuteks eraldatuna
30 g võid + 3 sl rapsiõli
1 sibul, hakituna
Ca 10 cm jupp porru valget osa, hakituna
½-1 tl karripulbrit (nt Madrase karri vm)
Soola
5 dl piima
5 dl 35%-list koort
Vett
Soola ja pipart
Peeditšipsid:
3-4 väiksemat peeti, õhukeste ratastena
Rapsiõli
Soolahelbeid
Sulata suuremal pannil või ja lisa õli. Tõsta väiksemaks tükeldatud lillkapsas pannile koos sibula ja porruga, maitsesta karripulbri, soola ja pipraga, kata kaanega ja hauta vaiksel kuumusel ca 20 minutit, kuni lillkapsas on peaaegu pehme. Kaane asemel võid kasutada ka küpsetuspaberit, millele on keskele väike auk auru eraldumiseks lõigatud. Nii jääb tulemus tummisem ja üleliigne aur pääseb välja. Tõsta mõned õisikud kõrvale.
Kalla hautatud lillkapsas potti, lisa piim ja koor ning vajadusel veidi vett. Hauta vaiksel kuumusel ca 30 minutit. Töötle potitäis saumikseriga või blenderis ühtlaseks kreemjaks supiks. Kontrolli maitseid, vajadusel lisa soola ja pipart. Kui supp tundub liiga paks, lisa veidi kuuma vett.
Tõmba peedist õhukesed ribad. Kui sul on võimalik kasutada viilutamiseks mandoliini, siis kasuta seda. Piserda peedirattaid rapsiõliga, puista peale soolahelbeid ja rösti eelkuumutatud ahjus 160-170 kraadi juures ca 40 minutit. Kuna peeditšipsid on väga õhukesed, siis küpsevad nad kiirelt ehk siis hoia küpsemise ajal tšipsidel silma peal ja vahepeal võid neil teise külje keerata, et tšipsid ühtlasemalt küpseksid.

Serveerimisel tõsta taldrikusse suppi, lisa mõned eelnevalt kõrvale tõstetud lillkapsaõisikud ja peeditšipsid. Serveeri kohe. Peeditšipsid vettivad kiirelt läbi, seepärast ära jäta neid pikalt supi sisse seisma. 

Postitus sündis koostöös Rissoga.

22. september 2017

Koorene kukeseene püreesupp

Seenehooajal on seenesupp lausa kohustuslik. Kui ülejäänud aasta tuleb läbi ajada kas poeseentega või kuivatatud seente toel seeneroogi valmistada, siis hetkel on seente maitse kõige mahlasem ja õigem ning mis saab olla mõnusamat kui korralik kreemine seenesupp peale seenelkäiku omakorjatud seentest. Kes aga ise metsa ei jõua, võib sammuda läbi turult. Turgudelt leiab praegu seeni täis kastidest laotud hiiglaslikud väljad ning ei pea vist mainima, et seenehind (nagu ka pohladel ja jõhvikatel) on vägagi rahakotisõbralik. Tasub varuda nii kohe tegemiseks kui ka säilitamiseks. Seenehooaeg on täies hoos!
Selle koorese seenesupi sisse sobivad erinevad kupatamist mittevajavad metsaseened – puravikud, kitsemamplid, erinevad kukeseened jt. Seekord sai kasutatud lehterkukeseeni, mis on väga maitsvad kukeseenelised. 



4-le
300 g kukeseeni (sobivad nii tavalised kui ka lehterkukeseened), tükeldatuna
1 sibul, hakituna
2 küüslauguküünt, hakituna
2 sl võid
5 dl puljongit (kasutasin Maggi BIO kanapuljongit)
4 dl 35%-list koort
Vajadusel 1 sl maisitärklist (supi paksendamiseks)
Soola ja pipart
Sidrunimahla
Värsket tüümiani
Prae tükeldatud kukeseeni koos sibula, küüslaugu ja mõne oksa tüümianiga võis, kuni eralduv vedelik on aurustunud. Kalla peale kuum puljong ja lase keema tõusta. Keeda vaiksel tulel kümmekond minutit, eemalda tüümian, lisa siis koor ja püreesta supp saumikseriga või blenderis kuni supi tekstuur on ühtlane. Võid eelnevalt mõned seened veel kõrvale tõsta, neid saad suppi serveerides kasutada. Maitsesta soola, pipra ja sidrunimahlaga. Kui tahad paksemat suppi, lahusta maisitärklis väheses ca 1 dl koores ja lisa supile. Kuumuta, kuni supp pakseneb.

Puljongiks sobib kasutada Maggi BIO kana- või köögiviljapuljongit. Nii valmib supp eriti kiirelt
Postitus valmis koostöös Maggiga. 

15. september 2017

Õunapomm. Ajatu klassik ja pea kohustuslik igal õunahooajal

Õunapomm on üks tõeliselt äge küpsetis, mis kindlasti meenub paljudele lapsepõlve harraste mälestuste seast. Iseenesest idee ju lihtsamast lihtsam - krõbeda tainakooriku sisse peidetud terve õun, mille sisse omakorda peidetud veidi rosinaid, kaneeli, suhkrut ja muud meelepärast. Lihtne küll, kuid samas täiesti vastupandamatu oma maitsekoosluses.


Sügishooaega sobivad pontsakad õunapommid ideaalselt. Paraja suurusega õuntest saab sellised korralikult pontšakad koogipommid, kus krõbeda taina sisse on peitnud end mahlane ja magushapukas õun koos küllusliku pähkli-rosina täidisega. Õunapommi valmistamiseks sobivad pigem tugevama ihuga Antoonovka-tüüpi koogiõunad, mitte jahused-magedad suviõunad,


4-6 õunapommi
Valmistamisaeg: 25 minutit
300 g speltajahu
100 g hapukoort
150 g võid
0,5 dl suhkrut
4-6 õuna
Täidiseks rosinaid, pähkleid, Vana Tallinna likööri, pruuni suhkrut, kaneeli
Tuhksuhkrut
Sega sulatatud või juurde suhkur ja hapukoor. Sõelu juurde jahu ja sega ühtlaseks tainaks. Vajadusel lisa veidi vett. Keera kile sisse ning aseta ca 30 minutiks külmikusse. Lõika tainas 4-6-ks võrdseks osaks ja rulli jahusel pinnal ümarateks õhukesteks ketasteks.
Lõika õuntelt südamik välja ja aseta õunte sisse täidis, kus omavahel segatud hakitud pähklid, rosinad, suhkur, kaneel ja Vana Tallinna liköör. Tõsta täidetud õunad tainaketta keskele ja voldi tainas õuna ümber kokku. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta 180 kraadi juures ca 20 minutit, kuni tainas on kuldne. Puista serveerides peale tuhksuhkrut.

Retsept ilmus 2017. aasta septembrikuises Oma Maitse ajakirjas

13. september 2017

Toor-õunakook pähkli-datli karamelliga

See vastupandamatu sügisene õunalõhn on nüüd ilmeksimatult kohal. Meie maakodu aeda on ta laotunud katkematu lõhnavaibana ning ka linnas ringi jalutades tunned aeg-ajalt seda sügisaia tuttavlikku aroomi. Vahel ei suuda pilguga ainult tabada ühtegi õunapuud, mille küpsete viljade lõhna tuul sulle ninna kannab. Need supermarketi punapõsksed ja mahlast pakatavad aasta läbi ühetaolised viljad jäävad selgelt alla meie omadele armsatele ehedatelt sortidele, millel on vanaema õunaaiast tuttav ja turvaline lõhn. Minu lemmikuteks on martsipaniõun, siis kuldrenett, sibulõunad ning loomulikult on kõige-kõige parem koogiõun antoonovka.
Õunakooke võib muidugi teha ka traditsioonilisel moel ahjus küpsetades, aga selle aasta üheks lahedaks avastuseks on meie peres olnud õuntest valmistatud toorkook.
See on vaieldamatult väga vahva ja täiesti toores kook, mis võidab elegantse sundimatusega kõigi koogisõprade südameid. Ohtralt puuvilju ja pähkleid sisaldav kook sobib igati tervisliku toitumise, veganluse ja ka toortoitumise reeglite alla ja vahva on see, et maitseelamuste osas ei pea ka sugugi järeleandmisi tegema. Täidise sisu aitavad tarretada chia-seemned ja mingit jahu ega suhkrut siia kooki lisama ei peagi.



10-le
Valmistamisaeg: 20 minutit + vahepeal 1 tund 30 minutit jahutamiseks
Koogipõhi:
2 dl kuivatatud jõhvikaid
2 dl kuivatatud datleid
2 dl Kreeka pähkleid
1 tl vanillisuhkrut
1 tl kaneeli
Õunatäidis:
5 suuremat õuna, koorituna
1 dl kuivatatud datleid
1 tl kaneeli
2 sl chia seemneid
sidrunimahla
Pekaanipähkli purukate:
70 g pekaanipähkleid
3 sl rafineerimata roosuhkrut
1 tl kookosõli
½ tl jahvatatud kaneeli
Põhja valmistamise jaoks töötle jõhvikad, datlid, Kreeka pähklid, vanillisuhkur ja kaneel köögikombainis ühtlaseks, kuni moodustub kokkuhakkav mass. Suru see ca 24 cm läbimõõduga ja küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi põhjale. Tõsta vorm koos koogipõhjaga ca 30 minutiks külma.  
Täidise valmistamise jaoks tükelda jämedalt esmalt kaks õuna ja tõsta need köögikombaini. Lisa datlid ja kaneel. Töötle mass mõne minuti jooksul ühtlaseks, kuni moodustub õunakastme sarnane mass. Tõsta kaussi ja sega sinna juurde ka chia seemned ja sidrunimahl. Tükelda ülejäänud kolm õuna väikesteks tükkideks ja sega õunakastmega. Kalla saadud mass koogipõhjale ja suru ühtlaseks. 
Pekaanipähkli purukatte jaoks töötle purustajas või köögikombainis ühtlaseks puruks. Puista koogile. 
Tõsta kook enne serveerimist umbes tunniks ajaks sügavkülma.  Säilita jahedas. 


Retsept ilmus 2017. aasta juulikuises ajakirjas Oma Maitse

12. september 2017

Laimi ja tšilliga maitsestatud ja köögiviljadel küpsetatud ahjulõhe

Särtsakashapu laim ning terav tšillipipar on kooslus, mille puhul võib lõhet valmistades alati kindel olla. Lõhe rammusat maitset aitab hapukas laim hästi tasakaalustada, maitsenüansse aitavad mitmekesisemaks muuta nii soolane sojakaste, mesi, küüslauk kui ka jahvatatud paprikapulber. Köögiviljadel küpsenud lõhefilee immutab ka köögiviljad oma mahla ja marinaadiga läbi ja nii valmibki lihtsa vaevaga maitsev ja külluslik pannitäis. Sama marinaadi võid kasutada ka grillitud lõhe valmistamisel. Sel juhul aseta lõhetükid lihtsalt umbes tunniks enne grillimist marinaadi ja grilli siis kuumal grillil kas resti vahel või grillplaadil lõhetükid küpseks. 


Lõhe valides eelista võimalikult värsket ja kvaliteetset lõhet. Kindla peale minek on Peetri Lõheäris pakutav lõhefilee, kuna seal pakutav kala on lihtsalt väga kõrgetele nõudmistele vastav parima kvaliteediga lõhe, mida meie kaubandusest leida võib.
Lõhega koos küpsevaid köögivilju võid aga oma äranägemise järgi kombineerida ja siin retseptis toodud valik on ainult üks võimalik kooslus. Hästi sobib siia kooslusesse kindlasti ka fenkol, porru, seller, pastinaak vm.



4-le
4x250 g lõhefileed
1 suurema laimi mahl
2-3 sl oliiviõli
2 sl sojakastet
3-4 küüslauguküünt, peeneks hakituna
1-2 tšillipipart, peeneks hakituna
1 tl jahvatatud paprikapulbrit
1 dl mett
1 suurem sibul, sektoritena
1 punane paprika, tükeldatuna
1 kollane paprika, tükeldatuna
1 suvikõrvits, tükeldatuna
Värsket koriandrit, hakituna
Õhukesi laimiviile
Soola ja pipart
Sega omavahel laimimahl, oliiviõli, küüslauk, hakitud tšillipipar, paprikapulber, sojakaste ja mesi. Laota õlitatud ahjuplaadile sibulasektorid ning tükeldatud paprika ja suvikõrvits. Maitsesta soola, pipra ja laimimahlaga ning sega käte abil läbi. Soovi korral võid köögivilju 180-200 kraadi juures ca 10-15 minutit küpsetada. Tõsta siis köögiviljadele lõhetükid, nirista lõhetükkidele ja köögiviljadele marinaadi ning laota peale õhukesi laimiviile. Aseta pann eelkuumutatud ahju grillelemendi alla (temperatuurile 220-230) umbes 15-ks minutiks, kui lõhe ja köögiviljad hakkavad äärtest pruunistuma ning lõhe on läbiküpsenud. Serveeri kohe ja serveerides puista peale veel värsket koriandrit.

Retsept valmis koostöös Peetri Lõheäriga. 

6. september 2017

Soe köögiviljasalat kitsejuustuga

Vaatamata sellele, et suvelõpp on emotsionaalselt veidi raske aeg - kõik need ootused ja plaanid, mis suveks tehtud said, tuleb koos suvekleitide ja varbavaheplätudega kokku pakkida ning need mälestustena failikausta nimega "Suvi 2017" talletada - on maitsekülluse ja toidulaua värvikirevuse osas saabunud iga köögiviljasõbra kuldaeg. Otse põllult patta on praegu see toitumislaad, millest tõenäoliselt kõik toidunautlejad hetkel end kanda lasevad. Nii ka mina. Väike jalutuskäik ja kiire köögiviljaring aiamaal või kohalikul turul, kogu saak kiirelt ahju koos hea oliiviõli ja küüslauguga, viimistluseks kreemist kitsejuustu ja ei oskagi midagi paremat taas soovida.



2-le
Paar väiksemat suvikõrvitsat
1 punane sibul
paar küüslauguküünt
paar peotäit kirsstomateid
oliiviõli
basiilikut
soola ja pipart
sidrunimahla
100 g pehmet kitsejuustu
Tükelda köögiviljad ja laota ahjuvormi. Sega juurde tükeldatud küüslauk. Piserda oliiviõli, soola ja pipraga. Küpseta ahjus 200 kraadi juures ca 25-30 minutit, kuni köögiviljad on soovitud küpsusastmes. Tõsta ahjus, puista juurde tükeldatud basiilik ja kitsejuust. Serveeri kohe.

Suvelõpu  värvikirev toit muudab söömise tõeliseks naudinguks. Maitseküllusest rääkimata.


Köögivilju võid vastavalt oma soovile muuta ja vahetada. Siia sobivad hästi ka näiteks kapsasektorid, paprika, suure tomati sektorid, fenkol jne. Maitsestamiseks võid kasutada aga tüümiani või punet. Kõik need kombinatsioonid sobivad kitsejuustuga suurepäraselt.

31. august 2017

Krõbedad sibularõngad vürtsika kastmega

Friteeritud sibularõngad on mõnus suupiste, mis toob sageli taldriku ümber ka need, kes muidu suurte sibulasõprade hulka end ei arva. Eriti mõnusad jäävad suvised mahlased sibulad, mis just nüüd on oma täisküpsust saavutamas. Krõbe paneering ning mahlane sisu – sõltuvus on üsna kiire tekkima. Paneeringu aitab krõbedaks muuta lisatud õlu ning maitset lisab suitsutatud paprikapulber, mis sibulaga võrratu maitsekoosluse tekitab. Juurde sobib pakkuda tomatiketšupit, mida võib särtsakamaks muuta tibakese lisatud adžikaga.



4-le
2 suuremat sibulat, ca 1 cm paksuste ratastena
Tainas:
150 g speltajahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
1,5 dl õlut
Näpuotsaga soola
Õli friteerimiseks
Kaste:
1 dl Maggi küüslauguketšupit
2 sl adžikat
Haruta sibulaviilud rõngasteks. Sega omavahel jahu ja küpsetuspulber. Lisa õlu, sool ja paprikapulber. Kuumuta kastrulis õli. Õli kuumust kontrolli õli sisse visatud saiatükiga – see peab särisedes õli sees küpsema hakkama. Kui õli on piisavalt kuum, kasta sibularõngad taina sisse ja tõsta siis osade kaupa kuuma õli sisse küpsema. Keera vahepeal sibularõngastel teine külg, et nad ühtlaselt küpseks. Friteeri kuni sibularõngad on kuldsed. Selleks kulub ca 2-3 minutit. Tõsta valminud sibularõngad majapidamispaberile nõrguma ja friteeri järgmine ports sibularõngaid.
Kastme jaoks sega omavahel ketšup ning adžika. Serveeri sibularõngaid koos kastmega.



Seekord sai kasutatud Maggi küüslauguga ketšupit, kuid samamoodi sobib katsetada kõigi teiste Maggi ketšupitega.

Postitus sündis koostöös Maggiga.

30. august 2017

Kitse toorjuustupirukas kartuli-rukkipõhjal tomatite ja pestoga

Tomatite hooaeg on täies hoos. Aamen! See on nii imeline aeg, mis kasvuhooned täituvad veidi kirbe tomatilõhnaga ja tomatitel on just see lõhn ja maitse, mis need viljad nii vastupandamatuks muudab. Imeline aeg, mida igal hooajal pikisilmi oodatud saab. Maitsepungi saab iga päev erivärviliste mahlaste tomatitega hellitatud ja mittemiski ei anna tunnistust sellest, et isu otsa saaks või et sellest maitsest oleks võimalik küllastuda. Tomatid hommikuks-lõunaks-õhtuks pidu- ja argipäeval söögi alla ja söögi peale. Et oleks mida mäletada, kui peame taas butafooriks sobivatele viljadele üle minema.


Kui mõelda tomatitele, siis mõned toiduained ja maitsed on end jäädavalt tomatite juurde kinnistanud. Tomat ja sibul. Tomat ja till. Tomat ja basiilik. Tomat ja mozzarella. Tomat ja võiga kohev sai. Tomat, must leib ja juust. Tomat ja kitsejuust. Tomat ja pesto. Just neist viimastest maitsekombinatsioonidest on innustust saanud ka kitsejuustupirukas, kus kitsejuustutäidis on mõnulema sätitud tavapärasest tervislikumale muretainapõhjale, kus kohtuvad kartul ja rukkijahu. Täidise juures kannavad pearolli välja kitsepiimast toorjuust ja suveküpsed tomatid. Kirsiks tordil on aga külluslik basiilikupesto, mis kõik maitsed särama viimistleb. Imeline maitsekooslus, millest ei tüdine!

Suhteliselt neutraalse maitsega kitsepiimast toorjuustud läbivad tihti ka nende sööjate sõela, kes muidu end kitsejuustu sõpradeks ei pea. Pirukale annavad nad õrna ja maheda kitsejuustuse nüansi, mida võib võimendada pestoga, kuhu lisatud parmesani asemel veidi võimsamat pecorino juustu


8-10-le
Kartuli-muretainas
150 g keedetud kartuleid, koorituna
150 g rukkijahu
100 g võid
0,5 tl soola
veidi vett
Kitsejuustutäidis:
150 g kitsepiimast toorjuustu (sobib näiteks NaTurek nii naturaalne kui ka ürtidega toorjuust)
3 muna
2 dl koort (nt 20%-lise rasvasisaldusega)
veidi tüümiani
soola ja pipart
paar (võimalusel erivärvilist) tomatit, paksude viiludena, kirsstomatid poolitatuna
Basiilikupesto:
paar prisket peotäit basiilikut
50 g pecorino juustu (võid kasutada ka parmesani juustu)
1 dl oliiviõli
1 küüslauguküüs
soola
soovi korral väike peotäis piiniaseemneid või pähkleid
Töötle kartulid, tükeldatud või ja rukkijahu koos soolaga ühtlaseks massiks. Vajadusel lisa veidi külma vett, et moodustuks ühtlane tainapall. Aseta tainas vähemalt pooleks tunniks külma. Võta tainas külmast ning laota küpsetuspaberiga kaetud pirukavormi põhjale ja külgedele. Küpseta eelkuumutatud ahjus ca 10-15 minutit 180 kraadi juures, kuni põhi on kuivaks tõmbunud, kuid mitte pruunistunud.


Täidise jaoks sega toasoe toorjuust ühtlaseks, lisa siis koor ja lahtiklopitud munad. Maitsesta soola ja pipra ning värske tüümianiga. Kalla eelküpsetautud põhjale ja laota peale tomativiilud. Keera tomativiiludele paar keerdu pipraveskist. Küpseta 180 kraadi juures ca 40 minutit või seni, kuni piruka pealispind on kuldne ja täidis kalgendunud. Viimast võid kontrollida vormi veidi liigutades. Pesto valmistamiseks tõsta kõik koostisained purustajasse ja töötle ühtlaseks. Kui pesto jääb liiga kuiv, lisa oliiviõli.
Enne serveerimist säti pirukale veidi pestot. Pirukat serveeri veidi jahtunult. Jahtudes täidis kalgendub ja pirukas muutub paremini lõigatavaks.

Postitus sündis koostöös NaTurek juustudega.

28. august 2017

Igati tervislik vegankook pisut peidus õuntega ja tibakese kohviga. Maitsvaks koolialguse tähistamiseks

Selle koogitamisega on nagu on. Kui üldiselt kipub  kehtima ikka see uskumus, et see mis on maitsev ei ole tervislik ja vastupidi, siis vahel saab tunnistada, et need kaks kategooriat on võimalik ka ühte lausesse ära mahutada. See mahlane ja maitseküllane kook on meil juba mitmendat korda tegemisel. Ja seda mitte seepärast, et kook ei tuleks välja, vaid, vastupidi, tuleb välja ja maitseb kõigile väga hästi. Korduvkatsetusi tegin eelkõige seepärast, et natuke koostisosadega mängida. Kui esimesel korral kasutasin täistera speltajahu, siis järgmisel korral proovisin kooki ka gluteenivabana teha kombineerides hirsi- ja riisijahu. Tuleb tunnistada, et toimis mõlemal korral ja maitses ka igati hästi nii ühel- kui teisel moel.
Seega, selline külluslik ja samas ka täiesti tervislik kook sobiks hästi ka uue kooliaasta tähistamiseks sest lapsed ja täisväärtuslik toit on ju need kaks terminit, mille eest iga lapsevanem võidelda soovib. Eriti nüüd, kui kool jälle algamas ning laps suurema osa päevast meie mõjuväljast eemal.




Selle koogi puhul on päris põnev valmistuskäik. Keefiriks või muuks hapendatud piimatooteks, mis muidu soodaga peab reageerima, on siin mandlipiim, mis segatud veiniäädikaga. Muna asendab koogis aga õunapüree, mis annab muidu rikkalikult šokolaadisele ja kohvisele maitsele õrnalt hapuka tasakaalu. Võid valmistada õunapüree ise (kooritud õunad tuleb lihtsalt pehmeks hautada ja siis püreestada) või siis valmis õunakastet kasutada. Viimasel juhul võid veidi lisatud suhkru kogust vähendada, kuna õunakaste on ise ka suhkruga.
Muidu on aga tegemist üsna lihtsalt valmiva koogiga, millele mina lisasin vahekihiks ka veidi värskelt valmistatud hapukat tikrimarmelaadi (võid kasutada ka mingit muud hapukat moosi või selle etapi lihtsalt vahele jätta). Pealmiseks kihiks sobib hästi aga sulatatud šokolaad, kus sees kas kirsitükid või tükeldatud pähklid. Selliseid tumedaid šokolaade leiad ka valmiskujul ehk siis piisab sellest, kui meelepärase maitse või lisandiga šokolaaditahvel välja valida ja siis koos kookosõliga ära sulatada ning koogile kallata.




10-12-le
3 dl mandlipiima (võid asendada mõne muu taimse piimaga)
2 sl valge veini äädikat
300 g õunapüreed (koori ja tükelda õunad, lisa veidi vett, hauta pehmeks ning püreesta ühtlaseks)
2x50 ml hästi kanget espressot (mina eelistan Lavazza ubadest tehtud kohvi)
100 g kookosõli, sulatatuna
2 tl vanillisuhkrut
5 dl täistera speltajahu (gluteenivaba variandi korral näiteks 2 dl hirsijahu + 3 dl riisijahu)
1,5-2 dl rafineerimata roosuhkrut
2 dl kakaopulbrit (naturaalset)
2 tl söögisoodat
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola
Katteks:
200 g tumedat šokolaadi, tükeldatuna
2-3 sl kookosõli
pekaanipähkleid (nt Germund valikust)
marju
Soovi korral vahekihiks hapukat moosi.
Sega omavahel mandlipiim ja veiniäädikas ja jäta paariks minutiks seisma. Lisa sulatatud kookosõli, kohv, vanillisuhkur ning õunapüree ja vahusta mass õhuliseks.
Sega omavahel jahu, suhkur, vanillisuhkur, kakaopulber, sooda ja küpsetuspulber ning sool. Sega kõik segamini ja lisa siis vedelale massile. Sega kõik ühtlaseks. Võid proovida tainast, et veenduda, kas magusus on sulle sobiv ja vajadusel siis suhkrut juurde lisada.
Kalla tainas suuremasse (ca 26-28 cm läbimõõduga) lahtikäivasse ja küpsetuspaberiga kaetud vormi. Eelnevalt määri vormi seinad kookosrasvaga. Küpseta eelkuumutatud ahjus 180 kraadi juures ca 30-40 minutit, kuni koogi sisse torgatud tikk jääb puhtaks. Jahuta.
Kui soovid koogile vahekihti, lõika kook keskelt horisontaalselt pooleks. Määri alumisele kihile moosi ja tõsta siis pealmine kiht uuest peale. Võid selle etapi ka vahele jätta, kuna tänu õunakastmele on kook ka iseenesest mahlane ja hapukas.
Sulata hästi vaiksel kuumusel või vesivannil kookosõli koos tükeldatud šokolaadiga. Sega ühtlaseks ja kalla siis koogile. Kaunista pekaanipähklite ja hooajaliste marjadega.

23. august 2017

Vale kirsimoos ehk tikrimoos kirsilehtedega. Sobib hästi üleküpsenud tikritele

Tikrid on ühed mõnusad marjad, mis on hapuka ja magusa maitsega annavad ka hoidistele mitmetahulise ja küllusliku maitse. Paraku on tikritega alati see häda, et marjadega kaasnevad ka tüütud kestad ning seemned, mistõttu tikrit paljud moosisõbrad siiski õigeks moosimarjaks ei pea. Kui on viitsimist veidi jännata, siis võib teha täiesti tükkideta ja seemneteta mõnusa tikrimoosi, millele on maitset lisamas kirsilehed. Kuna tikritest tuleb mahl välja pressida, siis sobivad sellise hoidiste jaoks just veidi üleküpsenud tikrid, mille kest  on läinud õhemaks. Just paras hoidis neile, kellel mõni tikripõõsas aianurgas on õnnetult täislastis veel augustikuu teises pooles kössitamas. Ka mina, kes ma väga tikreid armastan, ei suutnud siiski oma viit viljakandvat tikripõõsast tühjaks süüa. Seega sai ülejäänud tikritest tehtud see hapukas moos, mida limpsivad meeleldi ka need, kes muidu tikrimoos tema kestade pärast otsustavalt eemale lükkasid.


Selline klaar erksa happega moos sobib hästi nii juustuvaagnale särtsu andma, koogi vahele magusat tasakaalustama aga ka lihtsalt niisama pannkoogile või röstsaiale


Vale kirsimoos
2 kg küpseid tikreid
1 kg DanSukkeri moosisuhkrut
2 laimi mahl
Paar peotäit kirsilehti
Kalla tikrid potti, lisa veidi vett ja lase tikrid vaiksel kuumusel keema tõusta. Sega ja kuumuta seni, kuni tikrite kestad on purunenud. Lase veidi aega seista ja tõsta siis tikrimass osade kaupa sõelale ja suru lusikaseljaga vajutades niipalju vedelikku välja kui võimalik. Saadud mahlale lisa moosisuhkur, kirsilehed ja laimimahl. Keeda vaiksel tulel kümmekond minutit, eemalda kirsilehed ja tõsta kuum moos steriliseeritud purkidesse. Kaaneta ja säilita jahedas.

Postitus sündis koostöös DanSukkeriga.

22. august 2017

Argiõhtu toidukiirabi - kanakoivad kartuliga

Mõned päevad on kiiremad kui teised. Kui ootamatult on päev õhtusse veerenud ja siis järsku meenub, et õhtusöögiks ei ole kappi midagi jäänud, siis tasub poest kaasa haarata ports kanakintse ning Maggi küpsetuskoti ja maitseainete komplekt. Kartulit ja sibulat on tõenäoliselt kodus juba olemas ja nii saab kiirelt ja üsna vähese vaevaga valmistada igati maitsva argiõhtusse sobiva roa, mis maitseb ühtmoodi hästi nii lastele kui suurtele. Maitset ja mahlasust võib lisada veel tibakese ketšupiga, muude maitsete eest hoolitseb pakendisse peidetud maitseainete komplekt. Kartuli asemel võid küpsetuskotti peita ka muid köögivilju. Koos kanaga küpsedes on tulemuseks mõnusalt maitsestunud ahjuroog, mis elegantselt argiõhtu toiduvalmistamise mure lahendab.


4-le
700 g kanakoibi
1 pakk Maggi Idea mahlane kana meega komplekt (küpsetuskott + maitseained)
500 g kartulit, vajadusel koorituna ja tükeldatuna
1-2 sibulat, sektoritena
2 sl Maggi ketšupit
Veidi õli
Värsket tilli, hakituna
Võta küpstuskott pakendist välja. Tõsta kotti kanakoivad, kartul, sibul ja ketšup. Kalla juurde veidi õli. Lisa komplektis olev maitseainesegu, sulge kott kaasas oleva sulguriga ning raputa kotti, et maitseained ühtlaselt jaotuksid. Tee koti sisse mõned augud, et küpsemise ajal eralduv aur kotist välja pääseks. Tõsta eelkuumutatud ahju 200 kraadi juurde alumisele plaadile, nii, et küpsetuskott ei puutuks ahjuseinte ega küttelemendiga kokku. Küpseta ca 1 tund. Võta ahjust välja ja kalla koti sisse ettevaatlikult kaussi või taldrikule. Puista peale värsket hakitud tilli.



Postitus sündis koostöös Maggiga.