12. veebruar 2018

Kolm lihtsalt valmivat lõhe suupistet pidulauale

Eesti Vabariik on kohe-kohe 100-aastaseks saamas. Seega on saabumas keskmiselt pidulikum aeg ning lugematud pidulauad kattuvad hea ja paremaga. 
Mõnus on mõelda oma väikese ja armsa riigi peale, kes vaatamata ajaloo tõmbetuultele on suutnud siiski nii väärika tähtpäevani jõuda. Natuke härdaks muudab see hetk kindlasti ja äkki suudame läbi härdusest veidi uduseks muutunud pilgu kord taas vaadata teisi rahvuskaaslasi lihtsalt mõistes ja armastades ning praegu juba normiks saanud solvumis- ja solvamistalgud korra sinnapaika jätta. Mina küll usun, et suudame! 


Härdad hetked vajavad ka piisavalt pidulikkust. Üks tänuväärne lahendus igal pidulaual on kindlasti hea värske lõhe.
Lõhel on kindlasti kindel koht meie pühadelaual kui soovitakse pakkuda midagi paremat ja rikkalikumat kui tavapäevadel. Hea kvaliteetne soolatud lõhemari, mahlane graavilõhe või rikkalik suitsulõhe – need kõik muudavad ühe maitsva ja küllusliku piduliku suupistelaua nauditavaks ja maitseküllaseks. Eelista kindlasti kvaliteetsest kalast värskelt tehtud graavilõhet vaakumpakendis müüdavatele variantidele ning ka kalamarja osas tasub olla valiv. Oled ehk ise tundunud, milline vahe on krõmpsuva tihke teraga ja lössivajunud õhust tühjaks jooksnud õhupalli olemisega kalamarjateradel. Olgu kraam ka pisut kallim, aga pidulaud väärib vaid parimat.
Siin on toodud kolm lihtsalt ja kiirelt valmivat lõhest valmistatud suupistet. Mina käin oma lõhet toomas Peetri Lõheäris ja tunnistan ausalt, et pole veel kunagi kauba värskuses ja kvaliteedis pidanud pettuma. Nüüdsest on Balti Jaama turul olevas Peetri Lõheäri letis saadaval veel eriti hõrk ja värske kohapeal valmistatud kuumsuitsulõhe. Mmmm....! Sellest suitsulõhest saab aga valmistada väga mõnusa kreemise suitsulõhe rillette´i.

Suitsulõhe rillettte
Külluslikust suitsulõhest saab lihtsa vaevaga vormida mõnusalt kreemise rillette ´i, millest saab omakorda valmistada maitsva suupiste, kui seda sättida katteks krõbedaks röstitud saiale. Kohevama tulemuse saad siis, kui segad rillette´i sisse vahustatud koort. Sellist kreemjat katet sobib samamoodi pakkuda ka mustal leival.
8-10-le
300 g kuumsuitsulõhet, tükkideks rebituna
100 g toorjuustu, toasoojana
1,5 dl 35%-list koort
Hakitud tilli
Sidrunimahla ja veidi riivitud sidrunikoort
Soola ja pipart
Krõbesaia valmistamiseks:
Baguette´ist või pikast saiast lõigatud õhukesi viile
oliiviõli

Vahusta esmalt rõõsk koor koos toorjuustuga kohevaks vahuks. Lisa tükeldatud lõhe ja hakitud till. Sega läbi. Maitsesta sidrunimahla ja tibakese sidrunikoorega ning soola ja pipraga. Krõbesaia valmistamise jaoks lõika pikast saiast õhukesed viilud. Piserda neid oliiviõliga ning küpseta 200 kraadi juures mõned minutid kuni sai on krõbe ja hakkab kuldsek muutuma. Serveerides võid rillette´ile lisada veel kalamarja ja raputada täiendavalt värsket tilli.


Graavilõhe on minu jaoks ka kindlasti üheks lemmikuks, millest ei saa kunagi isu täis. Graavilõhe on ka väga tänuväärne algmaterjal erinevate suupistete valmistamiseks. Kombineerimisvõimalusi on lõputult ja ainuke väga oluline tingimus on graavilõhe värskus. Eriti kriitiline on värskus just toore kala puhul, mida graavilõhe endast kujutab. Seega, veendu enne ostmist, et kala on värske või, mis veel kindlam, valmista graavilõhe ise. Juhiseid selleks leiad SIIT.


Suupisted herne-avokaadokreemi, graavilõhe ja lõhemarjaga
Neoonrohelise herne-avokaadokreemi, graavilõhe ja lõhemarjaga kattega krõbedaks röstitd must leib on ühtaegu nii elegantne kui ka samas parajalt rustikalane maitsekooslus. Lihtne valmistada, kuid maitseid hellitav kooslus on igati tervisesõbralik ja samas nauditav suutäis, mis sobib peolauale sättimiseks imehästi.
12 suupistet
12 ca 3-4 cm läbimõõduga tumedast rukkileivast lõigatud ketast
Rapsiõli
6 õhukest graavilõhe viilu, pikkupidi poolitatuna
13 tl lõhemarja
Serveerimiseks värsket tilli
Värskelt jahvatatud musta pipart
Herne-avokaadokreem:
300 g külmutatud rohelisi herneid
1 suurem või 1 väiksemat küpset avokaadot
Veidi münti
Soola ja pipart
Oliiviõli
Valmista esmalt hernekreem. Selleks blanšeeri rohelisi herneid soolaga maitsestatud vees 1 minut s.t. lase vesi keema ja tõsta herned sinna sisse. Keeda 1 minut, kalla siis sõelale ja jahuta külma vee all. Kalla blenderisse või purustajasse, lisa avokaado, sool, pipar, veidi värsket hakitud münti ja avokaado. Töötle ühtlaseks kreemiks. Maitsesta lõplikult.
Piserda mustast leivast lõigatud ümaraid kettaid õliga ning küpseta 200 kraadises ahjus mõned minutid, kuni leib on krõbe. Jahuta. Tõsta igale leivale teelusikatäis herne-avokaadokreemi. Sinna peale säti rullikeeratuna lõhefilee. Tõsta igale suupistele teelusikatäis lõhemarja. Jahvata peale musta pipart ja kaunista tillioksaga.


Kindlasti sobib imehästi pidulauale ka kalamari. Sellest on saanud omamoodi pidulikkuse ja külluslikkuse sümbol. Millal siis veel, kui mitte meie kalli kodumaa suurel sünnipäeval tasuks pidulauale ka kalamarjaga suupisted sättida. Mahlasele kartulipliinile sätituna kreemise hapukoorega koos maitseb kalamari tõeliselt luksuslikult.


Kartulipliinid lõhemarja ja hapukoorega
Kartulipliinid koos hapukoore, kalamarja ja punase sibulaga on kooslus, mis ei vea kunagi alt. Kartul aitab pliinid mahlaseks ja mõnusaks muuta ja kala ning kartuli sobivust ei pea tõenäoliselt enam kellelegi lahti mõtestama hakkama. Kartulipliinid prae kuumal pannil pealt mõnusalt krõbedaks. Nii jäävad need eriti maitsvad.
6-8-le
Kartulipliinid:
3-4 suuremat kooritud ja keedetud kartulit
1 muna
2 sl speltajahu
2 sl piima
1 sl võid, sulatatuna
Soola ja pipart
Õli praadimiseks
Serveerimiseks:
Paksemat hapukoort
Lõhemarja
Punast sibulat, õhukeste poolratastena
Värsket tilli
Töötle keedetud kooritud kartulid koos piima ja võiga ühtlaseks massiks. Sega juurde muna ja jahu.  Maitsesta soola ja pipraga. Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ning prae umbes supilusikatäiesuuruseid pliinid mõlemalt poolt kuldseks. Tõsta kõrvale.
Serveerimiseks tõsta igale pliinile hapukoort, lõhemarja ja punase sibula poolrattaid. Kaunista värske tilliga.


Mõnusat suupistete nokitsemist ja külluslikke pidulaudasid kõigile!

Postitus sündis koostöös Peetri Lõheäriga.

Jäine kamaparfee jõhvikate ja sarapuupähklitega

Jahutav jäine kamaparfee jõhvikate, sarapuupähklite ja kerge kohvimekiga sobib imehästi kauaoodatud ja peagi saabuva EV100 juubeli tähistamisel pidulauale sättimiseks. Plussiks selle elegantse magusroa valmistamisel on lihtsus ja mugavus. Tulemuseks on samas maitseküllane ja mõnus jäine magusroog, mis suudab iga pidusöögi krooniks olla. 
Krõmpsuvad sarapuupähklid ja hapukad jõhvikad toetavad parfeed kodumaise paitusega, magususust aitab samas kerge mõrkjusega tasakaalu viia tibake lisatud head kanget espressot. Kes soovib aga eriti pidulikku maitsenüanssi lisada, võib parfeele sisse segada veel pitsikese Vana Tallinna likööri. 


Jäine kamaparfee jõhvikate ja sarapuupähklitega
6-8le
3 dl 35%-list koort
200 g toorjuustu, toasoojana
4-5 sl kamajahu
200-250 g jõhvikaid
1 dl rafineerimata roosuhkrut (võid suhkru kogust suurendada, kui soovid magusamat tulemust)
50 ml hästi kanget espressokohvi (nt Lavazza ubadest)
150 g metspähkleid, jämedalt hakituna
2-3 sl Vana Tallinna likööri (soovi korral)
Kaunistamiseks jõhvikaid, metspähkleid, kuivatatud rukkililleõisi vm.
Püreesta osa jõhvikatest koos suhkruga ühtlaseks. Jäta osa jõhvikaid terveks. Vahusta koor. Sega omavahel vahustatud koor, toasoe toorjuust, kamajahu, purustatud ja terved jõhvikad (jäta veidi jõhvikaid kaunistamiseks), espresso, metspähklid (jäta osa kaunistamiseks) ja liköör. Sega läbi ja kalla kilega kaetud keeksivormi või säilituskarpi. Kaunista pealt jõhvikate, pähklite ja kuivatatud sinililledega. Aseta sügavkülma vähemalt neljaks tunniks. Veidi enne serveerimist tõsta parfee toatemperatuurile. Lõika kuuma vette kastetud noaga parajad tükid. Serveeri kohe. Säilita sügavkülmas. 


Postitus sündis koostöös Kafoga.

1. veebruar 2018

Bataadi, spinati ja kikerhernekarri kookospiimaga

Mõnusalt külluslik vürtsikas karriroog on tõeline mugavusroog, mis valmib vaid veidi rohkem kui poole tunniga ning pakub samas kõhtu nurruma panevalt maitsvat elamust. Selline karriroog sobib veganitele, kuid samas võiksid seda proovida kõik, kellele soojendavad karriroad meelepärased. Nagu karriroogadele omane, muutub see seistes ainult mõnusamaks, kuna erinevad maitsed segunevad omavahel. Seega tasub kohe suurem kogus valmis teha, et teisel ja kolmandal päeval veel eriti mõnusaks maitsestunud karrirooga nautida.


Bataadi, spinati ja kikerhernekarri kookospiimaga
Valmistamisaeg: ca 40 minutit
4-6-le
2 sl kookosõli
1 suurem sibul, hakituna
2-3 küüslauguküünt, hakituna
Pöidlasuurune jupp ingverit, hakituna
1 tl vürtsköömneid
1 tl jahvatatud kurkumit
1 tl koriandrit
½ tl tšillihelbeid
(erinevaid vürtse võid asendada ka vürtsiseguga, nt Madras Curry, Garam Masala vm, kus loetletud vürtsid juba erinevas vahekorras kokku segatud)
1 keskmise suurusega bataat, tükeldatuna
400 g purk kikerherneid, kurnatuna
400 g purustatud tomatit
400 g purk kookospiima (nt Thai Choice kookospiim)
100 g beebisipnatit
Maitsestamiseks kalakastet (nt Thai Choice) või soola
Laimimahla
1 tl mett või pruuni suhkrut
Serveerimiseks aurutatud riisi
Värsket koriandrit ja kookoslaaste
Kuumuta pannil kookosõli keskmisel kuumusel. Lisa pannile sibul ja hauta vaiksel kuumusel ca 5 minutit. Lisa pannile küüslauk ning ingver ning prae vaiksel kuumusel veel mõned minutid. Lisa pannile vürtsköömned, kurkum, koriander ja tšillihelbed ning kuumuta läbi kuni vürtsid muutuvad aromaatseks. Tõsta pannile bataat, kikerherned, purustatud tomat ja kookospiim. Hauta paarkümmend minutit vaiksel kuumusel kuni bataat on pehme. Lisa karrile beebispinat ja lase sel pehmeneda. Maitsesta karriroog kalakastme, laimimahla ja tibakese mee või suhkruga endale sobivaks. Serveerides lisa värsket koriandrit ja kookoslaaste ning juurde pakku aurutatud riisi.

Retsept valmis koostöös Maitsemaailmaga.

31. jaanuar 2018

Ühepajatoit suitsuribiga

Ühepajatoidud on puhas klassika ja samas täiesti aegumatu mõnus talvine mugavustoit, kuhu saab kokku sättida meie talveköögiviljade superstaarid – kapsa, porgandi, kaalika ja kartuli. Tavapärasele ühepajatoidule saab lisamaitsenüansi anda suitsuribiga. Nii omandab kogu pajatäis mõnusalt suitsuse ja tummise maitse.  Siia ühepajatoidule lisada ka muid köögivilju – nii pastinaak, nuikapsas, petersellijuur või ka bataat sobivad pisut nostalgilist rooga veidi põnevamaks muutma.




Vana kooli ühepajatoit suitsuribiga
4-le
400 g suitsuribi, tükeldatuna (minu lemmikuks on Matsimoka suitsuribi)
1 sibul, hakituna
Pool kapsapead, tükeldatuna
4 porgandit, tükeldatuna
1 suurem kaalikas, tükeldatuna
4-5 kartulit, tükeldatuna
Ca 5 dl puljongit (nt Maggi BIO puljongipulbrist valmistatud)
Soola ja pipart
50 g võid
Õli
Serveerimiseks hakitud rohelist sibulat või tilli
Kalla poti põhja veidi õli ning prae sibulat keskmisel kuumusel mõned minutid. Lisa tükeldatud porgand ja kuumuta õli sees läbi. Kalla juurde puljong, lisa tükeldatud ribid ja tõsta potti ka kapsas. Kata pott kaanega ja hauta ca 10 minutit. Lisa siis tükeldatud porgand ja kaalikas ning hauta kaane all 10-15 minutit. Kui kasutad suvist kapsast, siis pole vaja kapsast eelnevalt keeta ja lisa kapsas juba koos porgandi ja kaalikaga. Viimasena lisa tükeldatud kartulid ning hauta veel 15-20 minutit, kuni kartul on pehme. Sega sisse või, maitsesta soola ja pipraga ning serveerides lisa hakitud rohelist sibulat.


Postitus sündis koostöös Maggiga. 

25. jaanuar 2018

Koorene lõhe-kartulisupp roheliste hernestega

Lihtsa vaevaga ja kiirelt valmiv lõhe-köögiviljasupp, mille siidine olemus ja külluslik maitse paneb lausa heldima. Sellise toitva supiga saab ära toita terve pere ja sageli söövad seda isukalt isegi need, kes muidu suuremad kalasõbrad ei ole. Kuna supp valmib kiirelt, siis sobib see hästi ka argiõhtu lauakatmise mure lahendamiseks. 


Sellise supi puhul on võimalik koorese leeme tekitamiseks kasutada erinevaid võimalusi – klassikalise meetodi järgi võiks lisada supile rammusat koort, kes aga armastab aasiapäraseid maitseid, võib tavapärase koore asendada hoopis kookoskoore või -piimaga, mis sinna kooslusesse ka suurepäraselt sobib. Samas võib kasutada ka meie rahvuslikuks aardeks kujunenud Merevaigu sulatatud juustu, viimasel juhul tuleks supile ainult veidi täiendavat vedelikku lisada, et supp liiga paksuks ei muutuks. Seega, iga perenaine leiab oma lemmiku mooduse ja maitsekoosluse. Valge veini lisamise otsustab ka igaüks ise – vein annab kooresele supile vajaliku kerge happesuse, samas ei juhtu ka midagi, kui vein lisamata jätta. Sel juhul võib hapukust lisada sidrunipipraga. Sidrunimahla lisamisel tuleb olla ettevaatlik, kuna koorene supp võib happe mõjul tükiliseks muutuda. 


Koorene lõhe-köögiviljasupp
4-le 
Valmistamisaeg: 25 minutit
400 g lõhefileed, tükeldatuna
1-2 sl oliiviõli
1 sl võid
Pool porruvart, tükeldatuna
1 suurem porgand, tükeldatuna
2 keskmist kartulit, tükeldatuna
6 dl kala- või köögiviljapuljongit
1 dl valget kuiva veini (võid ka ära jätta)
4 dl 35%-list koort või kookoskoort või 200 g merevaiku (viimasel juhul lisa supile täiendavalt vett või puljongit)
200 g rohelisi herneid (võid kasutada sügavkülmutatud herneid)
Peotäis värsket tilli, hakituna
Soola ja pipart või sidrunipipart
Kuumuta paksupõhjalises potis õli ja või segu. Lisa potti tükeldatud porru ja hauta paar minutit aeg ajalt segades. Lisa tükeldatud porgand ja hauta paari minuti jooksul läbi. Lisa potti valge vein ja kuumuta keemiseni. Tõsta potti tükeldatud kartul ja puljong ning lase keema tõusta. Keeda vaiksel tulel kuni kartul on pehme ehk ca 10 minutit. Lisa nüüd koor, kookospiim või -koor või sulatatud juust ja lõhekuubikud koos roheliste hernestega. Kuumuta paar minutit ja tõsta siis pott tulelt. Arvesta sellega, et lõhetükid valmivad edasi ka kuuma supi sees . Maitsesta soola ja pipraga. Serveerides puista peale värsket hakitud tilli.




Retsept valmis koostöös Peetri Lõheäriga

18. jaanuar 2018

Kookose ja valge šokolaadi panna cotta veriapelsini ja tähtaniisi kastmega

Luksuslik ja samas lihtsa valmistuskäiguga dessert, mis sobib hästi just veriapelsinide hooaega. Muul ajal sobib seda loomulikult ka tavaliste apelsinidega teha, kuid veriapelsinide kirglik värvipalett annab sellele roale veel lisaväärtuse. Kui klassikaline panna cotta on valmistatud ikkagi tavalisest koorest, siis eksootilise maitsenüansiga kookospiim sobib selle Itaalia klassiku puhul samuti imehästi. Kookose ja valge šokolaadi magusust aitab veriapelsini ja vürtsidega rikastatud kaste hästi tasakaalu viia.



Kookose ja valge šokolaadi panna cotta veriapelsini ja tähtaniisi kastmega
4-le
Valmistamisaeg: 20 minutit + tarretumiseks vajalik aeg
4 dl kookospiima
4 lehte želatiini
70 g valget šokolaadi, tükeldatuna
Veidi õli vormide määrimiseks
2 veriapelsin mahl
3 sl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
Veidi vanilliekstrakti
3-4 tähtaniisi
Väike sorts Vana Tallinna likööri
1 veriapelsin, fileerituna



Määri väikesed portsjonvormid õliga. Aseta želatiinilehed mõneks minutiks külma vette likku. Kuumuta potis kookospiim, tõsta tulelt, lisa valge šokolaad ja lase sel kookospiima sees sulada. Tõsta želatiinilehed külmast vees kuuma kookospiimasegu sisse ja sega ühtlaseks, kuni želatiin on täielikult lahustunud. Kalla segu vormidesse ja aseta külma vähemalt paariks tunniks.
Tarretumise ajal valmista kaste. Selleks sega kastrulis veriapelsini mahl, suhkur, vanilliekstrakt ja tähtaniis. Keeda mõned minutid ilma kaaneta, kuni kaste muutub veidi paksemaks ja siirupiseks. Sega juurde Vana Tallinna liköör ja jahuta.
Serveerides tõsta igale taldrikule paar supilusikatäit veriapelsini kastet, sinna peale aseta vormist välja kummutatud panna cotta ning säti juurde fileeritud veriapelsini viile.

Postitus sündis koostöös DanSukkeriga.

17. jaanuar 2018

Ürdine sealihapihv seente ja sibulaga

See on üks tõeline mugavustoit, mida sobib teha kas kiirel argiõhtul või ka näiteks maakoju minnes, kui ei ole mahti kogu vajaminevat toiduainete varustust kaasa haarata. Piisab sellest, kui haarata kaasa tükike seafileed ja maitsestatud küpsetuspaberid. Kui on soov rikkalikuma taldrikutäie järele, siis veel mõned sibulad ja seened. Seafileest lõigatud paraja paksusega pihvi võiks enne pannile asetamist kergelt läbi vasardada, et ta paremini läbi küpseks ning siis Maggi maitseainetega küpsetuspaberi vahel lihtsalt pannil mõne minuti jooksul valmis küpsetada. Lisandiks sobib pihvile peale sättida pannil või sees magusaks ja karamelliseks praetud sibul ja seened, mis pisut maitselisa tüümianilt saanud. Nii saabki tulemuseks ühe toeka ja maitsva taldrikutäie, kuhu lihale seltsi sobib pakkuma klassikaline kartulipuder koos värske salatiga. Pihvi maitseid võid varieerida Maggi erineva maitsestusega küpsetuspaberitega ehk siis igaüks leiab oma lemmiku katsetades ja maitseid sobitades. 





Mahlased sealihapihvid seente ja sibulaga
2-le
2x150 g lõik sea välisfileest (ca 1,5 cm paksune)
2 lehte Maggi küpsetuspaberit ürtidega (võid kasutada ka teisi maitseid)
2 sibulat, poolratastena
200 g pruune šampinjone
Võid
Õli
Soola ja pipart
Värsket tüümiani
Serveerimiseks kartulipüreed ja värsket salatit

Vasarda seafilee lõigud haamriga läbi. Aseta Maggi küpsetuspaberite vahele ja suru pabereid vastu liha, et  paberi küljes olevad maitseaineid võimalikult palju liha külge jääks. Kuumuta pann keskmisel kuumusel ning prae liha paberi vahel mõlemalt poolt mõned minutid, kuni liha on pruunistunud ja läbi küpsenud. Samal ajal kui liha küpseb, valmista sibul ja seened. Selleks kuumuta pannil veidi õli ja võid ning hauta keskmisel kuumusel sibulat 10-15 minutit, kuni see muutub karamelliseks. Umbes 5 minutit enne valmimist lisa tükeldatud šampinjonid ning mõned oksad tüümiani ja hauta ka need koos sibulaga läbi. Maitsesta soola ja pipraga. Serveerides tõsta taldrikule praetud liha ja lihale tõsta peale sibul koos seentega. Pudista peale mõned tüümianilehed. Serveeri koos kartulipüreega ja värske salatiga. 


Postitus sündis koostöös Maggiga. 

12. jaanuar 2018

Pasta küüslaugu, suvikõrvitsa ja päikesekuivatatud tomatiga

Ma kadestan kõiki neid õnnelikke, kelle lapsed on sõbralikult köögiviljade osas meelestatud. Minul nii hästi läinud ei ole ehk siis erineval määral pirtsutajaid leiab igast vanusegrupist. Samas tiksub korralikul emal alati kuklas teadmine, et köögiviljade osa meie toidulaual peab olema päris suur, et toitumine oleks mitmekesine ja mõistuspärane. Supist taldriku äärde välja korjatud porgandid on paraku meie peres üsna korduv motiiv. Nii olen aastate jooksul välja töötanud terve hulga nipikaid toite, kuhu saab peita või kombineerida lapse lemmikuid toite ja sinna siis tiba köögivilja ka lisaks. Ehk siis ühtaegu nii päri- kui vastukarva pai. Ja ega need püreesupid meie menüüs ka ilma põhjuseta ole. Sealt juba porgandit välja ei nopi 😉
Kas pastaroogasid saab emade vandenõu ette edukalt rakendada.


Pastatoidud on ühed neist, mida kõige sagedamini välja hõigatakse, kui küsin, mida süüa soovitakse. Seetõttu on pastaroad viljakas pinnas, et sinna ka mitte niiväga oodatud ja soovitud komponente lisada. Mõõdukalt ja ettevaatlikult, kuid samas siiski tulemuslikult. Tingimuseks on see, et midagi välja toidust ei songita. Pastaihalus on piisavalt suur, et selle tuules ka mõned köögiviljatükid põske libistada. Nii on see lihtne ja samas väga maitsev pastaroog saanud üheks julma ema trikiks, mida kõik kolm last on ajapikku igati hindama ja armastama hakanud. Ja no tegelikult on see pasta ka niisama maitsev kõigi nende jaoks, kes end vabatahtlikult köögiviljasõprade hulka liigitavad.


Siin toidus on ainult mõned lihtsad komponendid - suvikõrvits, päikesekuivatatud tomatid, küüslauk, oliiviõli ja loomulikult pasta. Mina olen olude sunnil hakanud kasutama gluteenivaba pastat ning kellel sama soov, siis väga mõnusat gluteenivaba pastat pakub "Free From" kaubamärk. See on just selline pasta, mille puhul ei usukski, et tegemist ei ole tavalise pastaga. Mis suvikõrvitsasse puutub, siis võimalusel eelista helerohelise koorega isendeid. Talvisel ajal leiab neid pigem turult kui poest (olen kohanud nii Keskturul kui Balti Jaama turul). Poes müüdavad tumedakoorelised suvikõrvitsad kipuvad olema mõrkja koorega ja need võiks siis ära koorida. Suvel korja võimalusel muidugi oma peenralt noori ja mahlaseid isendeid.


Päikesekuivatatud tomati asemel võid kasutada ka poolitatud kirsstomateid. Või mõlemaid korraga. Ja kui oled kitsejuustusõber, siis sobib peale riivitud parmesani juust asendada veidi reljeefsemat maitseelamust pakkuva pecorino juustuga. Sobib sinna kombosse imehästi. Kui soovid aga vegan-versiooni, siis jäta juust üldse lisamata või puista peale hoopis pärmihelbeid või ka isetehtud India pähkli parmesani.


Pasta küüslaugu, suvikõrvitsa ja päikesekuivatatud tomatiga
4-le
Valmistamisaeg: 20 minutit
300 g lühikest pastat (nt pennesid)
4 sl oliiviõli
2-3 küüslauguküünt, hakituna
1 suurem või 2 keskmist suvikõrvitsat, vajadusel koorituna ja tükeldatuna
1 dl valget kuiva veini
150 g päikesekuivatatud tomateid, tükeldatuna
värsket peterselli
värsket basiilikut
värskelt riivitud parmesani juustu
soola ja värskelt jahvatatud musta pipart
50 g võid (võid asendada näiteks päikesekuivatatud tomati õliga)
100 g parmesani (või pecorinot), riivituna
Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ja prae küüslauku õli sees mõned minutid. Ära pruunista. Lisa tükeldatud suvikõrvits ja hauta umbes 5 minutit. Kalla siis pannile vein, lase keema tõusta, kuumuta läbi ja lisa siis hakitud petersell ja basiilik. Alanda kuumust, lisa pannile ka päikesekuivatatud tomat ning hauta kaane all veel umbes 5 minutit.
Keeda pasta rohkes soolases vees kuni see on al dente ehk siis mitte päris pehme. Tavaliselt kulub selleks ca 1 minut vähem kui pakendil etteantud keetmisaeg. Kurna ja jäta veidi pastakeeduvett alles. Sellega saad vajadusel liiga kuivaks tõmbuvat pastarooga jälle mahlasemaks muuta.
Kalla kurnatud pasta pannile, kus hautasid suvikõrvitsat. Sega läbi. Maitsesta soola ja pipraga ja puista pasta sisse või ning osa riivitud juustust. Tõsta pasta võimalusel eelsoojendatud taldrikutele, puista peale ülejäänud juust ning serveeri kohe.

11. jaanuar 2018

Soe köögiviljasalat ürdikastme ja fetajuustuga

Jaanuarikuu kipub olema reeglina köögiviljasõbralikum kui sellele eelnev suurelt jaolt pidustuste ja pidusöömingute tähe all mööduv detsember. Vähemalt ise tunnen küll, et toeka ja lihase toidu mõõt saab ühel hetkel täis ja kui kuulata seda, mille järele hing õhkab, siis on see reeglina ja valdavalt taimne toit. Külmal talvisel ajal ei ole samas krõmpsuv salatileht ja jäiselt krõmpsuv kurk ehk kõige ihaldatum valik. Selle ebakõla aitavad ilusti ületada soojad salatid, mis küll ühest küljest kergemat sorti taimsed road, kuid tänu vürtsidele ja soojusele sobivad hästi ka jahedasse aega hinge ja keha soojendama.


Siin soojas salatis saavad kokku punane sibul (ahjuköögiviljade seas täielik lemmik!), fenkolimugul, baklažaan ning tomat kahel kujul ehk ahjutomatina ja päikesekuivatatud tomatina. Maitseks vürtse ja küüslauku. Viimistleda võib seda salatit ürdikastmega ning taldrikule sättides sobib juurde pudistada ka fetajuustu. Kui soovid aga täiesti taimset versiooni, jäta fetajuust lisamata.


Soe köögiviljasalat ürdikastme ja fetajuustuga
4-le

2 punast sibulat, sektoritena
2-3 küüslauku, tükeldatuna
1 suurem baklažaan, tükeldatuna
300 g kirss- või ploomtomateid, poolitatuna või sektoritena
1 fenkol, õhukeste sektoritena
50 g päikesekuivatatud tomateid, väiksemaks hakituna
1 tl suitsutatud paprika pulbrit
1/2 tl jahvatatud vürtsköömneid
oliiviõli
soola ja pipart
Veidi vedelat mett või vahtrasiirupit

Ürdikaste:
peotäis värsket peterselli, jämedalt hakituna
peotäis basiilikut, jämedalt hakituna
3-4 sl oliiviõli
sidrunimahla
soola

Serveerimiseks fetajuustu, värsket basiilikut

Tõsta ahjuplaadile sibul, baklažaan, fenkol, tomat, päikesekuivatatud tomatid ja küüslauk. Puista peale vürtsid, sool ja pipar ning nirista peale mesi või vahtrasiirup ja oliiviõli. Sega kõik kätega läbi ja rösti ahjus 180 kraadi juures ca 45-55 minutit. Paar korda sega küpsemise ajal köögivilju, et nad ühtlaselt küpseksid.
Köögiviljade küpsemise ajal valmista ürdikaste. Selleks tõsta kõik koostisained purustajasse või blenderisse ja töötle ühtlaseks.
Serveerimiseks tõsta köögiviljad taldrikule, nirista peale ürdikaste ja pudista peale fetajuust. Laota salatile veel värskeid ürte ja jahvata paar keerdu musta pipart.
Serveeri soojalt.


Selles soojas salatis võid koostisosasid vastavalt oma eelistustele vahetada. Sinna kooslusesse sobivad hästi ka erinevad juustud - kes soovib pikantsemat tulemust, võib lisada sinihallitusjuustu. Hästi mõnus jääb ka praetud halloumi juust. Klassikutest võib aga proovida parmesani laaste või siis ka grillitud kitsejuusturatast salatile krooniks sättida.

6. jaanuar 2018

Vürtsikas Maroko läätsekarri bataadi ja paprikaga. Täiesti taimne, mõnusalt soojendav ja kõhtutäitev

Ei ole ma siinkohal originaalne ega üllatav tõdemusega, et peale jõulude ja aastavahetuse tralli ja segaseid söömaaegu sooviks keha (ja hing) midagi kergemat ja taimsemat. Pidulauad on küll vahvad, kuid meie seedetraktile põhjustavad need paraja ensümaatilise šoki. Samas ei lase meie traditsioonid ja kombed pühade paiku ka askeetlikkkust viljeleda ja nii närimegi end läbi piduhooaja ja lülitame jaanuaris veidi kergema menüü peale. Kui vaadata sellest küljest, et meil on õnn elada külluslikul ajastul, kus pea kõik üleilma kuulsad hõrgutised on meil saadaval, siis peame tegelikult tänulikud olema. Ja parajalt targad, et kõige selle peale ikkagi mõistliku ja targa toitumise põhimõtteid ei unustaks.




Taimsed karriroad on üks selline toit, mida ikka ja jälle armastan teha. Kui sinna lisada veel läätsesid, siis on minu jaoks üsna täiuslik kooslus valmis. Läätsed (ja ka teised kaunviljad) on toiduained, mida tasuks oma toidulauale sageli sättida. Põhjuseks see, et läätsed on väga heaks taimse valgu allikaks. Lisaks valgule sisaldavad läätsed ka märkimiväärsel hulgal foolhapet ja rohkelt kiudaineid, millest meie tavapärase lääne stiilis toitumise puhul kipub nappima. Seega, süües läätsesid võid olla kindel, et seedimine püsib vilkana ning samas on veresuhkrutase kontrolli all. Läätsed on väga hea valik nende inimeste menüüs, kes on hädas diabeediga ja ka kõrge kolesterooliga. Mineraalainetest saab läätsedest kaaliumit, rauda, magneesiumi, fosforit, tsinki ning B-6 vitamiine. Läätseroogadele tasuks lisada C-vitamiini sisaldavaid toiduaineid, selle abil saab parandada läätsedes sisalduva raua omastamist. See roog on oma olemuselt üsna täiuslik erinevate lisandite tõttu. Nimelt napib läätsedes A-vitamiini, kuid lisatud porgand hoolitseb selle eest. Kaltsiumidoosi eest hoolitseb roale lõpus lisatav spinat, C-vitamiini lisab sidrunimahl ja paprika ning kui läätsekarri juurde pakkuda aurutatud riisi, siis lisandub ka aminohape metioniin, mida läätsedes ei ole. Läätsesid koos teraviljadega süües saab kätte kõik asendamatud aminohapped ja see on oluline just nende puhul, kes lihast ja piimast on loobunud.



Mina kasutasin seekord läätsekarri valmistamiseks Slow Cooker potti. Tavapäraselt seostub see valmistusviis pikka hautamist vajavate liharoogadega, aga samas on väga mugav Slow Cookeris valmistada ka pikka leotamist-hautamist vajavaid ubasid-herneid-kikerherneid-läätsesid. Piltlikult saab ühe valmistuskorraga ühendada nii leotamiseks kui ka keetmise ja sõltuvalt sellest, mis režiimi kasutada, saab näiteks kikerherned 6-12 tunniga keenuks. Madalamal temperatuuril ehk "slow" režiimil siis kauem ja "high" režiimil siis umbes poole kiiremini.


Vürtsikas Maroko läätsekarri bataadi ja paprikaga
6-8-le
Valmistamisaeg: ettevalmistusaeg 10-15 minutit + 4-8 tundi Slow Cooker potis hautamiseks või ca 2 tundi tavalises ahjus hautamiseks
400-500 g bataati, koorituna ja tükeldatuna
2-3 porgandit, koorituna ja tükeldatuna
2-3 vart sellerit, tükeldatuna
1 suurem paprika, tükeldatuna
5-6 küüslauguküünt, hakituna
4 dl läätsesid
2 sibulat, koorituna ja hakituna
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl Madrase karripulbrit (või muud karripulbrit)
1 tl suitsutatud paprika pulbrit
1/2 tl tšillihelbeid
1/2 - 1 tl kurkumit
1/2 tl kaneeli
Oliiviõli
ca 1,5 l puljongit
100 g beebispinatit, jämedalt hakituna
sidrunimahla
serveerimiseks värsket koriandrit, hakitud tšillit, Kreeka jogurtit
soola ja pipart
Hauta esmalt pannil keskmisel kuumusel sibulat kuni see on klaasjas. Lisa kõik vürtsid pannile, sega läbi ja hauta, kuni vürtsid muutuvad aromaatseks.
Tõsta bataat, porgand, seller, paprika, küüslauk, läätsed, eelnevalt praetud sibul koos vürtsidega ja kuum puljong haudepotti. Kata kaanega ja hauta "low" režiimil 6-8 tundi või "high" režiimil 4-6 tundi. Tavalise potiga ahju pannes hauta 160 kraadi juures ca 2 tundi või kuni läätsed on parajalt pehmeks keenud ning kogu hautis ühtlaselt paksenenud.Tõsta umbes pool hautisest potist välja ja töötle kas blenderis või saumikseriga ühtlaseks. Sega tükilina ja purustatud osa omavahel kokku ja lisa nüüd jämedalt hakitud spinat ja sidrunimahl. Sega läbi ja lase spinatil pehmeneda. Maitsesta hautis lõplikult soola, suhkru ja pipraga. Serveerides lisa värsket koriandrit ja hakitud värsket tšillit. Juurde võid pakkuda paksemat Kreeka jogurtit ja aurutatud basmati riisi.


Kui soovid endale Slow Cooker potti, siis kaupluses Ülemiste kaupluses Kulp on saadaval CrockPot firma aeglase hautamise potid. Kui aga poest ei ole võimalik läbi minna, siis neidsamu köögiabilisi saab tellida ka www.homedecor.ee veebipoest SIIT. Sisestades voucheri koodiks "ISETEHTUD", võid soetada selle poti endale 15%-lise soodushinnaga.

2. jaanuar 2018

Hummus päikesekuivatatud tomatiga. Hummusest kui väetoidust veidi põhjalikumalt

Kaunist ja maitseküllast uut aastat kõigile! Et tuleks üks rahulik ja ilus aasta. Ja kui veel tohib soovida, siis sooja ja päikeselist suve ootaks ka väga 🌞
Peale jõulude ja aastavahetuse pidusöömaaegade paraadi ja lõputuid liharoogi ihkab keha ehk veidi kergemat aasta algust. Seapraad ei tundu enam väga teema olevat, pigem sooviks nüüd veidi puhastuda. Kevadine paast on küll veel kaugel, aga pisut kergema režiimi peale sooviks vist paljud lülituda.


Minu jaoks on saanud hummus või tegelikult hummuselised asendamatuks. Hummulisteks nimetan siis erinevate lisanditega, kuid hummusega samal põhimõttel valmistatud roogasid. Mite et hummus ka oma tavamoel mulle ei meeldiks, aga kui seda sageli süüa, siis vahel on päris tore erinevate maitsetega mängida. Üheks lemmikuks hummuse arenduseks on saanud aga päikesekuivatatud tomatitega hummus, kus lisaks tomatitele on maitset andmas ka suitsutatud paprika pulber. Tulemuseks on tavapärasest veidi võimsama maitsekombinatsiooniga väga mõnus hummus, mis sobib nii dippimiseks, leivakatteks või salatilisandiks.
Hummus on oma olemuselt tegelikult üks suurepärasemaid toite, mida võiks juba tervise huvides üsna sageli oma toidulauale sättida. Hummuse põhikomponendiks on kikerherned, mida võib  siis kas ise leotada-keeta (arvesta siinkohal ca 12-16-tunnise ajakuluga, mis kulub esmalt leotamiseks ja siis keetmiseks, aga maitse on muidugi seda pingutust väärt) või siis kasutada juba konserveeritud kikerherneid. Viimase variandi kasutamise puhul soovitan kikerherneste vedeliku ära kurnata ja kikerherned läbi pesta. Kikereherneste vedelik tekitab nimelt ohtralt kõhugaase. Kikerherneid võiks aga oma menüüsse sättida seetõttu, et need sisaldavad ohtralt taimseid valke (16-30%), palju väärtuslikke mineraalaineid ja kiudaineid. Just tänu suurele kiudainesisaldusele on kikerherned veresuhkru tasakaalus hoidmisel olulised ning nende glükeemiline koormus on madal. Teisisõnu tekitavad kikerherned täiskõhutunde ilma veresuhkrut kõrgele tõstmata pikaks ajaks, muutes samas seedimise vilkaks. Kiudained koosmõjus  taimsete valkudega aitavad aga kaasa sellele, et meil tekib täiskõhutunne pikaks ajaks. Kikerhernestel on tänu kiudainete suurele hulgale ka diureetiline ehk vett kehast välja viiv ja samas seedimist ergutav toime. Lisaks on kikerherned ka suure rauasisaldusega, mille omistamine on eriti efektiivne koos C-vitamiiniga, mistõttu sobib näiteks väga hästi hummusesse lisada veidi sidrunimahla.
Hummuse puhul lisandub kikerhernestele veel mitu väekat toiduainet - seesamiseemnepasta ehk tahhiini, mis on tulvil B1-vitamiinist, magneesiumist, mangaanst, kaltsiumist, rauast ja fosforist ning samuti kiudainetest. Küüslaugu kasulikke omadusi ei pea vist pikemalt tutvustama ning sidrunimahl aitab siis eelkõige C-vitamiini lisada. Hummusele lisatud oliiviõli aitab lisada väärtuslikke küllastumata rasvhappeid.
Kui kasutad kuivatatud kikerherneid, leota neid esmalt 10-12 tundi, kurna, kalla peale puhas vesi ning keeda 1,5-2,5 tundi, kuni kikerherned on soovitud pehmusega.


Hummus päikesekuivatatud tomatiga
4-6-le
400 g purk kikerherneid, kurnatuna ja loputatuna või ca 100 g kuivatatud kikerherneid*
1-2 sl tahhiinit (võid asendada ka maapähklivõiga, päevalilleseemnevõide või mõne pähklivõidega)
1-2 küüslauguküünt, koorituna ja jämedalt tükeldatuna
1 tl vürtsköömneid
soola ja pipart
oliiviõli
5-6 päikesekuivatatud tomatit, tükeldatuna
1 tl jahvatatud suitsutatud paprikat
Tõsta kõik koostisained blenderisse või purustajasse ja töötle ühtlaseks. Maitsesta soola ja pipraga. Võid maitseks lisada ka päiksesekuivatatud tomatite õli. Paku kas dipikastmena või võileivakattena.


* Kuivatatud kikerherneid leota esmalt 10-12 tundi ja keeda siis 1,5-2 tundi kergelt soolases vees, kuni need on soovitud pehmusega.

29. detsember 2017

Värsked austrid habanero-tomati mignonette kastmega

Aasta lõpp läheneb ja sellega kaasnevad pidulikud hetked muutuvad üsna sagedasemaks. Pidulikule lauale sobib hästi sättida erinevaid mereande, mille valik on meil aasta-aastalt järjest paremaks muutunud. Austrid, kaheksajalad, värske tuunikala, kammkarbid, merekarbid, krevetid, homaarid ja mitmed eksootilised mereannid on sagedased külalised meie parimate poodide kalaosakonnas ja millal siis veel neid lauale sättida, kui pisut pidulikumal aastat kokkuvõtval ajal uue ja särava aastaringi ootuses.


Mereandide puhul on esmaseks kriteeriumiks nende värskus. Kui see nõue on täidetud, siis vajavad nad reeglina üsna vähe. Mõned kvaliteetsed lisandid, ohtralt hoolt ja armastust, vahel kiirelt ka kuumtöötlemist ning hõrgutavad ja kerged pidulikud road ongi valmis. Heaks vahelduseks jõuluaegsetele rasketele roogadele.



Austreid kas armastatakse jäägitult või siis ollakse kindlalt seda meelt, et süüa need mereannid küll ei sünni. Kes esimesse gruppi kuuluvad, teavad, et värsket austrit on raske millegi muuga võrrelda ja et austrid suudavad täita nii mõnegi hõrgu ja üleva hetke. Austritele võib lisaks pakkuda kerget ja vürtsikat mignonette kastet, mis delikaatsele värskele mereannile kauni raamistuse vormistab.

Austrid habanero-tomati mignonette kastmega
4-le
Valmstamisaeg: 10 minutit
16 värsket austrit, värskelt avatuna
1 keskmise suurusega tomat, seemned eemaldatud ja peeneks hakitud
1 šalottsibul, peeneks hakituna
Veidi värsket koriandrit, hakituna
2 sl värsket laimimahla
1 habanero tšillipipar, seemned eemaldatud ja hästi peeneks hakitud
Soola ja pipart
Mignonette´i valmistamiseks sega omavahel kausis tomat, šalottsibul, koriander, laimimahl ja habanero tšilli. Maitsesta soola ja pipraga. Ava austrid, tõsta need jääga vaagnale ja tõsta igale austrile umbes 1 tl mignonette kastet. Ülejäänud kaste tõsta kausiga austrite juurde, kust igaüks saab seda soovi korral juurde tõsta. Serveeri koheselt.

Retsept ilmus 2017. aasta novembri-detsembrikuises Toit&Trend ajakirjas.

28. detsember 2017

Vürtsikad ahjuköögiviljad piiniaseemnete ja koriandriga

Vürtsikad ahjuköögiviljad on tõeliselt soojendav toit, mida sobib nii omaette sooja salatina süüa või siis ka liha- või kalaroogadele kõrvalroaks sättida. Kui soovid köögivilju eraldi roana serveerida, siis võid sinna peale veel feta- või kitsejuustu puistata. Soolakas ja kreemine juust sobib särtsakate köögiviljadega suurepäraselt. Külluslik kaste keeda kokku rapsiõlist, palsamiveiniäädikast ja vürtsidest. Õliga kaste sobib eriti hästi just porganditega, kuna porgandis sisalduv väärtuslik beetakarotiin, mis kaitseb meie nahka ja kopse vähi eest, on rasvlahustuv ehk siis meie organism saab seda kätte vaid siis, kui sööme porgandit koos rasvainega. D-vitamiini sisaldav rapsiõli sobib seetõttu talviste ahjuköögiviljade juurde suurepäraselt, olles ühtaegu nii maitsev kui ka tervist toetav lisand sellele värvilisele köögiviljavaagnale. Sellised köögiviljad sobivad hästi ka jõulude ning aastavahetuse ajal pidulauale sättimiseks. 




Vürtsikad ahjuköögiviljad piiniaseemnete ja koriandriga
4-le
500 g porgandit, koorituna ja tükeldatuna
2 punast sibulat, koorituna ja sektoriteks lõigatuna
1 fenkol, sektoriteks lõigatuna
4 sl Risso rapsiõli
Soola ja pipart
3 sl piiniaseemneid
1 tl koriandriseemneid, noaküljega puruks vajutatuna
Näpuotsaga tšillihelbeid
½ tl suitsutatud paprikapulbrit
2 sl palsamiveiniäädikat või punase veini äädikat
1 sl sidrunimahla
Värsket koriandrit serveerimiseks
Laota tükeldatud porgand ühele ahjuplaadile ja teisele ahjuplaadile säti fenkol ja sibul. Piserda ca 2 sl rapsiõliga köögiviljad üle, sega käte abil ühtlaselt õliseks, maitsesta soola ja pipraga. Rösti 200-220 kraadi juures porgandit ca 35-45 minutit ja fekolit ning sibulat 20-25 minutit, kuni köögiviljade servad hakkavad kergelt pruunistuma.
Tõsta piiniaseemned, koriandriseemned, tšillihelbed, paprika ja 2 sl õli väiksemasse kastrulisse ja kuumuta kuni keemiseni. Lase vaikselt muliseda paar minutit ja tõsta siis pliidilt ära. Jahuta veidi ning sega juurde palsamiveiniäädikas ja sidrunimahl. Maitsesta soola ja pipraga.
Piserda ahjuköögivilju kastmega, sega need läbi ja tõsta siis serveerimistaldrikule. Serveeri kohe ja serveerides lisa köögiviljadele veel värsket koriandrit.


Postitus sündis koostöös Rissoga.

22. detsember 2017

Kas oled jõuludeks valmis? Pidulauatäis ideid jõululaua katmiseks

Käes on jälle see aeg, kui akna taga laiuv nukker pimedus saab küünalde valgusega tasakaalu viidud ning jõulutuled majadel ja tubades süüdatud. Veidi ärev ootus advendiajal saab kroonitud jõuluõhtul pidulikuks jõuluõhtusöögiks, kus laua ümber need kõige-kõige kallimad. Korraks ei kiirusta keegi kusagile, kõigil on aeg rääkida ja kuulata. Ja vahepeal mõni ajaproovile vastu pidanud ja klassikasse kuuluv jõulusalm ka lugeda, kui jõuluvana juhtub läbi astuma või niisama jõulupakkide jagamiseks läheb.


Jõululauale sätitavate toitude puhul on aukohal klassika. Sel õhtul jäävad trendiroad, eksootilised viljad ja patuvavad toidud korraks kõrvale. Samas võib ka vanu häid klassikuid veidi põnevamaks muuta – näiteks proovida seakülge küpsetada viskimarinaadis või siis jõulukeeksile lisada meie oma õuna dessertveini. Väikesed vimkad on lubatud ka jõulude ajal ja üldpilt jääb siiski turvaliselt jõuluseks.


Kihisev tervitusjook granaatõunaga
Kihisev tervitusjook võiks olla meeleolukaks alustuseks igale pidulauale. Inspireerituna talvest ja talvistest maitsetest, võib jõululaual olla tervitusjoogiks granaatõunamahlaga kombineeritud vahuvein, kus maitseaktsenti lisamas nii sidruni- kui ingverimahl. Sel moel on see ühtaegu nii tervitus- kui ka tervisejook.
8-le
750 ml pudel cavat (või muud vahuveini)
2-3 dl naturaalset granaatõunamahla
1 sidruni mahl
Veidi ingverimahla (pigista välja peenelt riivitud ingverist)
Soovi korral paar teelusikatäit vahtrasiirupit
Granaatõunaseemneid
Sega omavahel granaatõunamahl, sidrunimahl, ingverimahl ja vahtrasiirup. Võimalusel kasuta šeikerit. Kurna saadud segu ja jaota klaaside vahel. Täida klaasid jahutatud cavaga, puista peale granaatõunasemneid ja serveeri kohe.

Mandariinijook mündiga
Pisut mündimaitseline mandariinijook on parajalt värskendav klaasitäis. Eriti jõulude ajal, kui on mahlaste mandariinide kuldaeg. Võimalusel prassi mandariinimahl ise, nii saad tulemuseks eriti maitseküllase ja puhta maitsega joogi. Mandariinimahla saab tempida kas siis kihiseva apelsini- või sidrunilimonaadiga või siis ka poolmagusa vahuveiniga.
8-le
7-8 dl mandariinimahla (võid asendada ka värskelt pressitud apelsinimahlaga)
Paar peotäit granaatõunaseemneid
Mõned viilutatud mandariinid ja apelsinid
1-2 tl piparmündiekstrakti
750 ml kihisevat naturaalset apelsini- või sidrunilimonaadi (võid kasutada ka poolmagusat vahuveini)
Mõned mündioksad
Sega omavahel mandariinimahl, piparmündiekstrakt ja apelsinilimonaad. Jaota klaaside vahel ning lisa viilutatud mandariinid ja apelsinid koos mündilehtedega. Soovi korral võid lisada klaasidesse ka jääd. 

Külluslikus kastmes kauaküpsenud seakülg on iga pidulaua ehe ja maitsemeelte meelitaja. Seakülge pikalt küpsetades on tulemuseks kahvli all laiali lagunev mahlane liha, millele annab eriti hõrgu maitselisandi veel viskist ja palsamiveiniäädikast valmistatud magusvürtsine kaste. Tõeliselt turvaline talveroog, mis kui loodud pidulauale sättimiseks.


Viski ja palsamiveiniäädikaga marineeritud kleepuv seakülg
8-le
Valmistamisaeg: ca 4 tundi
1,5 kg tükk seakülge
1 dl viskit
1,5 dl palsamiveiniäädikat
2 dl puljongit
1,5-2 dl rafineerimata roosuhkrut
4-5 küüslauguküünt, koorituna ja lapikuks vajutatuna
2 pulka kaneelikoort
2 loorberilehte
3 tähtaniisi
Kalla viski, palsamiveiniäädikas, puljong, suhkur, küüslauk, kaneel, loorber ning tähtaniis kastrulisse. Lase keema tõusta ja keeda vaiksel tulel paar minutit, kuni see veidi pakseneb. Tõsta seakülg nahk allapoole küpsetuspannile. Kalla peale kaste, kata küpsetuspann kas kaane või fooliumiga ja tõsta eelkuumutatud ahju 180 kraadi juurde. Küpseta 3 tundi 30 minutit kuni 4 tundi. Aeg ajalt kasta seakülge kastmega. Serveerides lõika seakülg viiludeks ja paku juurde pannil olevat kastet. Kastmelt võid üleliigse rasva eelnevalt pealt ära riisuda  ja soovi korral veel veidi kokku keeta. 



Kartulilõõts rosmariini-küüslauguvõiga
Korralikul jõululaual peab olema meie rahvusmugul kartul. See on kindel! Et aga pidulauale mitte tavalist keedetud kartulit sättida, võib pühade puhul veidi peenema roa valmistada ning õhukesteks viiludeks töödeldud kartulit küüslaugu-rosmariinivõis küpsetada. Nõuab küll veidi nokitsemist, aga viib ikka keele alla küll.
8-le
Valmistamisaeg: ca 1 tund
Ca 1 kg kartuleid, koorituna
Oliiviõli
100 g võid
3-4 küüslauguküünt, hakituna
Mõned oksad rosmariini
Soolahelbeid
Värskelt jahvatatud musta pipart

Viiluta kartul hästi õhukesteks viiludeks. Võimalusel kasuta mandoliini, nii saad ühtlase paksusega viilud. Aseta külma vee sisse. Nõruta kartulid veest kuivaks. Kuumuta pannil keskmisel kuumusel või (väldi kõrbemist). Lisa või sisse hakitud küüslauk ja väiksemaks rebitud rosmariin. Maitsesta soola ja pipraga. Lase võil veidi maitsestuda ja sega siis kartuliviilud maitsestatud võiga. Piserda ahjuvorm oliiviõliga ning lao sinna sisse kartuliviilud. Kuumuta ahi 180 kraadini ning küpseta kartuleid ca 40-45 minutit, kuni nad on kuldsed ja ääred hakkavad kergelt pruunistuma. Serveeri lisandina erinevate pearoogade juurde. Soovi korral võid kartulitele veel kümmekond minutit enne ahjust välja tõstmist riivitud juustu peale puistata. 


Kelmikas rebitav kuklikuusk, mis sobib hästi jõululauale tavalise saia asemel sättida. Kerkides küpsevad kuklikesed üksteise külge ja nii saab kokku ühe suure kuuse, mille küljest saab siis väiksemaid kukleid rebida. Lisaks sobib pakkuda petersellipestot, mida kuusele sättides saab veidi tumerohelist värvi ka lisada.



Kuklikuusk petersellipestoga
8-10-le
Valmistamisaeg: 20 minutit + kerkimiseks vajalik aeg
5 dl piima, toasoojana
1 pakk kuivpärmi või 30 g presspärmi
1 tl soola
200 g võid, sulatatuna
2 muna
Ca 800 g nisujahu
3 sl suhkrut
Muna määrimiseks
Petersellipesto:
200 g peterselli
2 dl oliiviõli
2 küüslauguküünt
50 g pecorino või parmesani juustu
50 g päevalilleseemneid
Soola
Sega piima hulka pärm ja umbes pool jahust. Jäta sooja kohta kerkima, kuni tainas mullitama hakkab. Lisa tainale sool, sulatatud ja jahutatud või, munad ning ülejäänud jahu. Sõtku tainast, kuni see on läikiv ja ühtlane ning lööb käte ja kausi küljest lahti. Puista peale jahu ja jäta umbes tunniks kerkima, kuni tainas on kahekordseks paisunud.  Kerkinud tainast vormi käte vahel rullides väiksed kuklid ja lao need kuuse kujuliselt küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile üksteise kõrvale. Lase ahjuplaadil ca pool tundi kerkida, määri siis lahtiklopitud munaga ning küpseta 200-210 kraadises ahjus ca 15 minutit, kuni kuklid on kuldsed.
Petersellipesto jaoks tõsta kõik koostisained purustajasse või blenderisse ja töötle ühtlaseks. Serveeri kukleid koos petersellipestoga.


Kuum jõulusangria
Külmal ajal on kuumad joogid hinnas ning muidu suvepidude joogistaariks oleva sangria moel saab valmistada ka kuuma jõulusangriat. Särtsakust lisavad tsitruselised ja maitsesügavust annavad jõuluvürtsid. Kui on soov valmistada alkoholivabat sangriat, võib punase veini asemel kasutada granaatõunamahla.
8-le
750 ml pudel punast veini (alkoholivaba variandi puhul asenda näiteks granaatõunamahlaga)
1 l jõhvikamahla
4 mandariini, õhukeste viiludena
2 apelsini, õhukeste viiludena
1 sidrun, õhukeste viiludena
2-3 kaneelikangi
4-5 tähtaniisi
4-5 nelgitera
Veidi suhkrut või siirupit

Kalla potti punane vein, jõhvikamahl, viilutatud tsitrused ja vürtsid. Kuumuta, kuid ära lase keema tõusta. Soovi korral maitsesta suhkru või suhkrusiirupiga. Kalla kuumalt klaasidesse ja serveeri kohe. 

Ükski pidulaud ei ole täiuslik ilma magusroata ja pühade ajal ei tohi ka desserdiga koonerdada. Imemaitsev pühademekiga küpsetis, kus pearollis on meie oma Põltsamaa Kuldne vein, on külluslikule jõulusöömaajale väärikaks lõpetuseks. Selline keeks säilib mahlasena mitu päeva, seega võid selle ka eelmisel päeval valmis teha, et pidupäeval endale veidi hingamisruumi jätta.


Põltsamaa kuldsega immutatud jõulukeeks apelsini- ja laimikoorega ning jõhvikatega
10-12-le
Valmistamisaeg: ca 1 tund
150 g võid, toatemperatuuril + vormi määrimiseks
500 g nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
½ tl soola
2,5 dl suhkrut
2 sidruni koor, riivituna
1 apelsini koor, riivituna
1 vanillikaun, seemned välja kraabituna
4 muna
4 dl Põltsamaa Kuldset veini
Kate:
100 g valget šokolaadi
100-150 g jõhvikaid
Rosmariini
Sõelu suuremasse kaussi jahu, küpsetuspulber ja sool. Kalla teisse kaussi suhkur, toasoe või, sidruni- ja apelsinikoor. Vahusta elektrimikseriga paar minutit, kuni segu on kohev ja ühtlane. Lisa ükshaaval munad – sega iga muna enne võisegu sisse enne kui järgmise lisad. Jätka vaiksel kiirusel vahustamist ja lisa vaheldumisi jahusegu ja vein. Sega ühtlaseks. Määri vorm võiga, puista vormi põhjale veidi jõhvikaid ning kalla tainas vormi. Küpseta 200 kraadi juures ca 20 minutit, alanda siis kuumust 180-170 kraadini ja küpseta veel 35-40 minutit. Küpsust kontrolli tikuga. Valmis keeks jahuta veidi ja kummuta siis serveerimistaldrikule.

Sulata vesivannil tükeldatud valge šokolaad ja kalla jahutatud keeksile. Puista peale jõhvikaid ning kaunista rosmariiniokstega. 

Retseptid ilmusid ajakirja Oma Maitse 2017. aasta detsembrinumbris