22. juuni 2017

Grillitud suvikõrvitsa ja fetajuustu salat mündivinegretiga ja piiniaseemnetega

Suvikõrvitsal on suve nägu ja nimi. Enda peenrale istutatud suvikõrvitsad koguvad veel rammu, aga poodidesse on jõudnud värske olemisega mõnusalt mahedad viljad, millest on raske mööda jalutada. Suvine õrna ihuga suvikõrvits on mahlane ja hõrgu maitsega vili. Suvikõrvitsat sobib hästi erinevatesse salatitesse sättida ja eriti mahlane ning maitsev jääb suvikõrvits siis, kui ta kiirelt läbi grillida. Siis ei olegi palju muud vaja ja lisaks sobib sättida soolakat fetajuustu ning kergelt röstitud piiniaseemneid. Kastmeks sobib magushapukas ja pisut õhetav mündikaste.



Selline salat sobib nii omaette kergeks roaks kui ka lihasema kraami juurde kõrvalroaks. Kui salatit eraldi roana serveerida, võib sinna peale rebida veel õhulist prosciutto-singi pitsi. Nii saab toitva ja väga maitsva salati. Ka keedetud noored väikesed kartulid sobituvad sinna kooslusesse suurepäraselt, seega igaüks saab endale sobivaid arendusi veel täiendavalt lisada.

Grillitud suvikõrvitsa ja fetajuustu salat mündivinegreti ja piiniseemnetega
4-6-le
100 g rukola salatit
2 keskmise suurusega suvikõrvitsat, õhukeste ribadena
200 g fetajuustu
50 g piiniaseemneid
Oliiviõli
Soola ja pipart

Mündivinegrett:
Poole sidruni mahl
2 tl rafineerimata roosuhkrut
1 küüslauguküüs, tükeldatuna
4-5 sl oliiviõli
Väike peotäis värsket münti
Näpuotsatäis soola
Värskelt jahvatatud musata pipart




Tõmba kartulikoorimisnoaga suvikõrvitsast õhukesed ribad. Piserda neid oliiviõliga ning soola pipraga ning grilli kiirelt kuumal grillil.
Rösti piiniaseemned kuumal pannil kergelt pruuniks.
Vinegrettkastme jaoks töötle kõik koostisosad purustajas või blenderis ühtlaseks. Kontrolli maitseid ja vajadusel lisa haput-magusat-soolast.
Laota salatitaldrikule värsket rukolat. Laota sinna peale grillitud suvikõrvitsaribad, sinna peale laota tükeldatud fetajuust ja piiniaseemned. Nirista peale mündivinegrett. Jahvata peale musta pipart.

Postitus sündi koostöös DanSukkeriga.

20. juuni 2017

Hummuseburger ehk hummus burgeri rollis

Hummus on saanud minu toidulaua lahutamatuks osaks ja alati on mul varuks vähemalt kolm purki konserveeritud kikerherneid kiirmeetodi jaoks ja pakk kuivatatud kikerherneid selleks puhuks, kui on võimalik hummuse kallal rohkem nokitseda alustades siis kikerherneste leotamisest ja hiljem pikalt keetmiseni välja. Vähe on kooslusi, kuhu hummus ei sobiks ja üheks lemmikuks on saanud tume kodune leib hummuse, kitsejuustu ja rammusa tomativiiluga. Inspireerituna just sellest kooslusest katsetasin hummusest teha ka burgerit, mida kihilise leiva vahele sättida. Seekord proovisin jääda täiesti vegan-variandi juurde, kuid soovi korral võib lisada hummuseburgerile ka muna ning võileiva vahele juustu. Toon retseptis välja mõlemad variandid, seega saab igaüks valida kas täiesti taimse või lihtsalt ilma lihata variandi poolt.


Hummuseburgeri maitsestamisel lähtusingi eelkõige hummuse enda maitsekooslusest. Natuke andsin täiendavate vürtsidega vunki juurde ja siinkohal võib ka igaüks ise otsustada, kuhu maale maitsestamisega minna ja kas pigem neitsilik hummus või kergelt tuunitud variant.
Hummust tasub süüa aga seepärast, et siin saavad kokku mitu väga-väga kasulikku ja tervisesõbralikku argumenti. Esmalt, kikerherned oma suure kiudainesisaldusega reguleerivad meie seedimist, hoiavad selle vilkana ning kiudained on samas toiduks meie headele soolestikubakteritele. Tänu suurele kiudainesisaldusele aitab hummus ka kehakaalu normis hoida. Hummus on madala glükeemilise koormusega toit, mistõttu sobib ta hästi ka diabeetikutele ega hüpita veresuhkrut üles-alla. Kikerherned aitavad ka halva kolesterooli taset alandada. Hummus on ühe tervislikumaks peetud Vahemere dieedi üheks kindlaks komponendiks. Hummusele lisatud tahiini ehk seesamiseemnepasta võimendab hummuse tervislikkust ja lisab omalt poolt veel väärtuslikke Omega-3 rasvhappeid ja ohtralt toitaineid. Seega, hummust süües võid saada muljetavaldava koguse vitamiine, mineraalaineid ja suurel hulgal väärtuslikke taimseid valke erinevate aminohapete näol.


Taimsete burgerite (ja mitte ainult) puhul või alternatiivina õlis või võis praadimisele kasutada ahjuplaadil küpsetamise varianti. Nii kulub vähem rasvainet ja jääb ära ka pidevalt peavalu valmistav küsimus sellest, kas tainas laguneb praadides-keerates ära või mitte. Ahjus küpsetades jäävad burgerid ilusad ühtlased pätsikesed. Kui valmistad ilma munata vegan varianti, siis arvesta sellega, et need jäävad veidi pudedamad kui munaga valmistatud burgerid, kuna muna toimib sideainena, mis küpsedes kalgendub ja seetõttu ka massi kokku seob.
Hummuseburger
4 keskmise suurusega burgerit

1 purk kikerherneid, nõrutatuna ja sõelal loputatuna
1-2 sl tahiini pastat (kui sega käepärast ei ole, kasuta maapähklivõid)
1 sl sidrunimahla
1-2 küüslauguküünt
1-2 sl oliiviõli
2 sl täistera kaerajahu
1 tl suitsutatud paprika pulbrit*
1/2 tl jahvatatud koriandrit*
1 sl Maggi klassikalist ketšupit*
1 muna**
soola ja pipart
oliiviõli ahjuplaadi ja burgerite piserdamisest
Serveerimiseks:
Salatilehti
Meelepärast pehmik-tüüpi leiba
Tomativiile
Avokaadot
Maggi klassikalist ketšupit
Värskeid ürte
*Kui soovid neitsiliku maitsega hummuseburgerit, jäta paprikapulber ja koriander lisamata ning paku ketšupit ainult kastmena
**Kui soovid vegan varianti, siis jäta muna lisamata. Kui otsustad muna lisada, võid veidi rohkem lisada kaerajahu, et moodustuks paksem hakklihataoline mass

Kurna ja loputa kikerherned külma vee all. Tõsta purustajasse kikerherned, tahiini, küüslauk, sidrunimahl oliiviõli, vürtsid  ja töötle ühtlaseks massiks. Kui kasutad muna, lisa ka muna. Maitsesta maitsed paika ja sega juurde ka kaerjahu, mille abil reguleeri mass parajaks. Kui mass on liiga paks, lisa kas oliiviõli või vett. Kui mass on liiga vedel, lisa veel kaerajahu.
Piserda ahjuplaati oliiviõliga ning vormi ahjuplaadile 4 ümarat burgerit (ca 1-1,5 cm paksused). Selleks tõsta esmalt plaadile paar lusikatäit hummusemassi ja vajuta see siis sümmeetriliseks lamedaks burgeriks. Piserda burgereid ka pealt õliga. Küpseta 200 kraadi juures 10-15 minutit, kuni need on kergelt kuldsed.
Serveerides rösti eelnevalt leivad krõbedaks. Soovi korral piserda leibasid veel oliiviõliga. Aseta leivale värsket salatit, hummuseburger, meelepäraseid lisandeid ja ketšupit. Kui sooid, lisa ka juustuviil. Serveeri kohe.

Postitus sündis koostöös Maggiga.

19. juuni 2017

Mõnusalt lihtne kerge kreveti suvikõrvitsanuudliroog

Kerged krevetiroad on midagi sellist, mille järele ikka vahel isutab. Suvikõrvitsanuudlitega koos serveeritud ja magusast tšillikastmest maitsebuketi saanud krevetid on sümpaatselt lihtne ja samas tõeliselt maitsev roog, mida tavaliselt ei kipu üle jääma. Hea kerge taldrikutäis ka, mis hiljem püksivärvlit pingule ei aja.


Hetkel on saadaval suviselt mahlased ja mahedad suvikõrvitsad, mille maitse teeb pika puuga ära talvistele tuimavõitu ja pahatihti mõrkja alatooniga viljadele.
Suvikõrvitsatel on õrn viljaliha, mis sisaldab valdavalt vett. Maitse on sel köögiviljal mahe ning kuumtöötlust vajab ta vähe, mistõttu valmivad suvikõrvitsaroad kiirelt.


Suvikõrvits ja krevett sobivad hästi neile, kes hindavad suviselt kergeid roogasid ja loevad kaloreid. Tõeline rannahooaja toit. Suvikõrvits sisaldab vaatamata oma vähesele kalorihulgale samas nii A- kui C-vitamiini ning ohtralt kiudaineid, mis aitava hoida seedimise vilkana. Suvikõrvits on väga sobilik neile, kes püüavad madala glükeemilise koormustega toitumist jälgida ning diabeetikutel on suvikõrvits soovitatud toiduainete nimekirjas ühe favoriidina. Pea samad tunnused kehtivad ka krevettide kohta - hea vähekaloriline väärtuslik valguallikas, mis lisaks maitseb ka väga hõrgult.
Seega, kokku just selline kooslus, mille puhul ei pea portsu suurusega väga piiri pidama 😉


Kreveti-suvikõrvitsanuudliroog magusa tšillikastmega
2-le
2 väiksemat suvikõrvitsat, ribadena
3 sl Maggi Asia Sauce magusat tšillikastet
3 sl sojakastet
1 tl seesamiõli
300 g tiigerkreveti sabasid, toorena ja koorituna
oliiviõli
värsket koriandrit
Töötle suvikõrvits peenikesteks ribadeks. Puista peale veidi soola ja jätta paarikümneks minutiks seisma. Kurna sõelal, et eraldunud mahl ära nõrutada. Kuivata majapidamispaberiga kuivemaks.
Sega omavahel magus tšillikaste, sojakaste ja seesamiõli. Jaga saadud kaste pooleks. Tõsta poole kastme sisse krevetid, sega läbi ja jäta kümnekonnaks minutiks marineerima.
Kuumuta pannil veidi oliiviõli ja prae õlis krevette mõlemalt poolt minut-paar kuni need on küpsed. Ära üle küpseta. Tõsta krevetid pannilt.
Alanda veidi kuumust, lisa siis pannile suvikõrvitsanuudlid ja kuumuta umbes minuti jooksul läbi. Kalla peale ülejäänud kaste ja kuumuta veel umbes minut. Kui tahad veidi krõbedamat tulemust, võik küpsetamise aega pikendada. Tõsta pannile krevetid tagasi, sega läbi ja tõsta siis taldrikule.
Puista peale värsket koriandrit ja serveeri kohe.

Postitus sündis koostöös Maggiga. 

15. juuni 2017

Paisutatud toor-kaerahelvestest hommikusöök erinevate lisanditega

Kaerahelbepuder  ja hommikusöök on saanud peaaegu et sünonüümiks ja kõik teavad, et kaer (eriti täisterakaerahelbed) on igati hea ja tervisesõbralik toiduvalik. Viimasel ajal on aga teadlike toitujate valikutesse järjest enam tekkinud toorputrude valikuid ja erandiks ei ole siinkohal ka kaerahelbed. Ei pea vist lisama, et toorelt ehk siis kuumtöötlemata säilib kaerahelvestes kõige enam kõike kasulikku. Miks siis tasuks kaerahelbeid oma menüüsse lisada?

  • Kaerahelbed on gluteenivabad või sisaldavad gluteeni väga väheses koguses (vähene gluteen kaeras tuleneb sellest, kui kaerapõld on asunud näiteks nisupõllu kõrval või kui kaera on töödeldud samadel tootmisliinidel, kus gluteeni sisaldavaid teravilju)
  • Kaerahelbed sisaldavad ohtralt vajalikke vitamiine ja mineraalained
  • Kaerahelbed on antioksüdandid ning sisaldavad ohtralt kiudaineid
  • Kaerahelvestes sisalduvad süsivesikud imenduvad aeglaselt ja ühtlaselt ning hoiavad seetõttu veresuhkru stabiilsena
  • Kaerahelbed alandavad nii veresuhkru kui ka kolesterooli taset
  • Kaerahelbed aitavad vähendada ka südame-veresoonkonna haiguste riski. 

Toorkaerahelbemagustoit on suurepärane valik tervislikkuse ja täisväärtusliku toidu seisukohalt, sest ilma kuumtöötlemiseta säilivad kaerahelvestes kõik kasulikud omadused ja toitained. Ka valmistuslihtsus ja -mugavus on mainimist väärt. Õhtul kaerahelbed vedelikuga paisuma, hommikul meelepärased lisandid peale ja võibki maiustama asuda. Soovi korral sobib selline toorkaerahelbetoit ka kaasavõtmiseks. Siis tuleks purk lihtsalt kaanega sulgeda.


Siin pildil on kaerahelvestele lisaks sätitud vanillijogurt, maasikad, mustikad ja münt

Üleöö paisunud toorkaerahelbed erinevate lisanditega
1-le
1 dl täistera kaerahelbeid
1 dl taimset piima (või tavalist piima)
Kalla kaerahelbed purki, kaussi või suurema klaasi sisse. Kalla peal tavaline või taimne piim ning jäta üle öö külmkappi paisuma. Hommikul säti peale kihtidena meelepäraseid lisandeid (vali endale loetelust sobivad lisandid või kombineeri endale meelepärastest ainetest). Söö otse purgist võttes iga lusikatäiega erinevaid kihte.

Erinevaid ideid maitsestamiseks:
Troopiline hommik
Paisuta kaerahelbeid kookospiimas
1 kiivi, tükeldatuna
50 g ananassi, tükeldatuna
50 g mangot, tükeldatuna
Kookoshelbeid
Veidi kookossuhkrut
Õhetav maasika-mustikamaius
100 g maasikaid, tükeldatuna
50 g mustikaid
50 g vanillijogurtit
Chia seemneid
Veidi värsket münti
Mesine vaarika-virsiku maius
2-3 sl paksemat Kreeka jogurtit
100 g vaarikaid
1 virsik, tükeldatuna
Kooritud kanepiseemneid
Vedelat mett
Melissi
Maapähkli-maasika maius
2 sl toomaasikamoosi
1 sl maapähklivõid
Veidi maapähkleid, purustatuna
Õunakoogi hommikusöök
2-3 sl paksemat jogurtit
Pool õuna, tükeldatuna
Näpuotsaga kaneeli
1-2 vahtrasiirupit
Hakitud mandleid või mandlihelbeid

Toorkaerahelvestest kirjutasin lähemalt 2017. aasta juunikuises ajakirjas Oma Maitse.

13. juuni 2017

Imehea kohvimaitseline ja gluteenivaba šokolaadikook kirsikastmega

Koolide lõpetamiste aeg on käes ja pidulauda kaetakse järgnevate nädalate jooksul kindlasti nii mitmeski peres. Ka meie peres lõpetab noorim laps oma esimese klassi ja pere keskmine gümnaasiumi eelviimase. Ehk siis mitte küll suured lõpetamised, aga põhjust tähistada ikka. Esimene kooliaasta kipub olema alati paras katsumus ka kogu perele, nii et ees terendav tiba lihtsam ja kohustevabam suveaeg väärib veidi tähistamist küll. Vähemalt jääb ära mantrana korratav lause: "Kas sul koolitööd on tehtud?".


Tähistamise tähe all ja kaevates oma vanades lemmikretseptides taasavastasin ühe lihtsa ja väga-väga maitsva šokolaadikoogi, mis oli sageli meie laual no umbes nii kümme aastat tagasi. Kuna siis ma ei bloginud, on see kook suutnud seni blogi kookide voost eemale jääda ja selle vea otsustasin küll koheselt parandada. Kook ise on sümpaatselt šokolaadine ja lisaks sobib sättida erinevaid marjakastmeid - hetkel on turult saada nii kirsse, mureleid, maasikaid, mustikaid kui ka vaarikaid. Praegu küll kõik veidi soojematest kantidest siia toodud, aga kaugel need omamaised maasikadki on. Kõigist nendest marjadest sobib koogile juurde meisterdada marjakaste. Peale suvist hooaega aitavad välja jälle külmutatud marjad.
Selle koogi plussiks on see, et ta on praktiliselt jahuvaba. Algselt on retsept pärit legendaarsest "Kohviraamatust", mis välja antud aastal 2006. Veidi kaasajastatud sai retsepti läbi selle, et selle ühe supilusikatäie jahu asendasin kookosjahuga ning suhkrukoguse muutsin 3 dl pealt 1 dl peale ning kasutasin rafineerimata roosuhkrut. Koogi maitse nende muudatuste tõttu jäi jätkuvat hõrguks ja mõnusaks.


Kohvimaitseline šokolaadikook kirsikastmega
Kogus: 10-12-le
Valmistamisaeg: 40 minutit

200 g tumedat šokolaadi, hakituna (võid kasutada ka näiteks tumedat šokolaadi metspähklitükkidega vm lisandinga)
200 g võid, tükeldatuna
5 muna
1 sl kookosjahu
1 dl rafineerimata roosuhkrut
2-3 sl Vana Tallinna likööri*
50 ml hästi kanget esrpessot (mina eelistan Lavazza oast valmistatud kohvi)

Kirsikaste:
500 g kirsse, kivid eemaldatud
0,5 dl rafineerimata roosuhkrut
1 sl Vana Tallinna likööri*

*Kui valmistad kooki lastele, võid Vana Tallinna likööri välja jätta, kuigi kuumutades alkohol aurustub ja jääb vaid mõnus vürtsikas maitsenüanss.


Sulata kastrulis vaiksel kuumusel või koos šokolaadiga. Sega ühtlaseks ja jahuta veidi. Lisa munad ükshaaval segades s.t. sega enne eelmine muna šokolaadi-võisegu sisse, kui järgmise lisad. Lisa ja kookosjahu, liköör, suhkur ja kohv. Kalla tainas küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva 20-24 cm läbimõõduga koogivormi.
Küpseta eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures ca 25-30 minutit. Kook võib keskelt veidi vedel jääda, nii ongi mahlasem. Seega ära küpsetamisega üle pinguta. Jahuta enne serveerimist.
Kirsikastme jaoks lase kirsid koos suhkruga keema tõusta. Keeda veidi aega, et vedelik kokku keeks ja kaste natuke siirupisemaks muutuks. Lisa liköör. Jahuta ning serveeri koos šokolaadikoogiga. Samamoodi võid toimida teiste marjadega või valmistada hoopis blenderis tooretest marjadest marjakaste.
Juurde paku loomulikult head kohvi 😉

Retsept sündis koostöös KAFO-ga. 

12. juuni 2017

Tatra-bataadiburgerid

Bataat ja tatar on väga matsev ja samas hästi tervislik kooslus. Sellisesse burgerisse saab tatra ära peita ka nende jaoks, kes muidu suured tatra fännid ei ole või siis, vastupidi, tatrafännid saavad veel ühe nipi, kuidas lisaks pudrule ja salatile veel tatart süüa.


Miks tatart tasuks süüa? Tatras sisalduv taimne valk on rikas oluliste aminohapete poolest ning tatras on kõrge on asendamatu aminohappe lüsiini sisaldus. Tatrajahu valk sarnaneb oma omadustelt väga nisujahu gluteenile ning on seepärast üheks enam soovitatavakse toiduaineks tsöliaakiahaigete gluteenivabades dieetides. Võrreldes riisi ja hirsiga on tatras rohkem asendamatuid aminohappeid ehk siis tatras on olemas kõik inimesele vajalikud kaheksa aminohapet.. Tatras on kõrge kaaliumi, magneesiumi, fosfori, raua ja tsingi sisaldus. Lisaks sisaldab tatar B-grupi vitamiine. Tatras on ka bioflavonoide ja ka oomega-3 rasvappeid. Tatral on vererõhku ja vere kolesteroolitaset alandav toime. Kõige väiksem on naatriumi ja koobalti sisaldus. Seda võiksid tähele panna soolase toiduga liialdavad eestlased. Oluline on, et tatar sisaldab 1-6% P-vitamiini - flavonoidi, mida kasutatakse külma- ja kiirituskahjustuste korral ning sarnaneb oma toimelt paljuski vitamiin C-ga.
Tatratangust toitude seedimisel jõuab glükoos verre pika ajavahemiku vältel, mistõttu on tatar üks neist toiduainetest, mis aitab veresuhkru taset pika aja jooksul stabiilsena hoida.

Maitsvad ja mõnusad bataadi-tatraburgerid sobivad hästi neile, kes vegantoitumise sõbrad. Magus bataat koos tatrahelvestega on aga kooslus, mis toimib üllatavalt hästi ja on kindlasti avastamist väärt. Neid burgereid võid nautida kas niisama, saia-leiva vahel või ka näiteks salati lisandina.
Mina valmistasin bataadi-tatraburgerid ahjus ehk siis lisaõli kasutamata. Kes aga soovib, võib loomulikult neid ka pannil praadida. Aja jooksul olen ise hakanud sarnaseid pätsikesi just ahjus tegema - saab korraga terve plaaditäie valmis teha, täiendavat rasvainet lisama ei pea ning ei ole ka probleemi, et praadides burgerid laiali lagunevad.



6-8 burgerit
Valmistamisaeg: ca 1 tund
Ca 500 g bataati, koorituna
Jahvatatud paprikat ja tšillit
3 dl tatrahelbeid + 5 dl keeva vett
2 sibulat, hakituna
3 küüslauguküünt, hakituna
1-2 tl jahvatatud vürtsköömneid
Soola ja pipart
Oliiviõli
Soovi korral tatra- vm jahu pätsikeste vormimiseks
Serveerimiseks kuklit või saia ja muid meelepäraseid lisandeid.
Laota tükeldatud bataat ahjuplaadile. Piserda oliiviõli, soola, pipra, jahvatatud paprika ja tšilliga. Sega läbi ja küpseta 200 kraadi juures umbes 20-30 minutit, kuni bataat on läbi küpsenud. Tõsta köögikombaini või purustajasse ja töötle ühtlaseks.
Kalla tatrahelvestele peale 5 dl keeva vett, kata kaanega ning jäta ca 10  minutiks hauduma. Kuumuta pannil õli ning prae keskmisel kuumusel sibulat mõned minutid. Lisa küüslauk ja hauta mõne minuti jooksul läbi.
Sega omavahel bataadipüree, haudunud tatrahelbed ja praetud sibul ning küüslauk. Maitsesta segu soola, pipra ja jahvatatud vürtsköömnetega. Vormi käte vahel või suru ümarasse vormi paraja suurusega burged. Tõsta õliga piserdatud küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Piserda burgereid ka pealt õliga. Soovi korral võib burgereid jahu sees veeretada. Küpseta ahjus 180-200 kraadi juures ca 15-20 minutit, kuni burgeritele hakkab tekkima kuldne ja krõbe pealispind. Serveeri soojalt.

Retsept ilmus 2017. aasta aprillikuises Oma Maitse ajakirjas.

1. juuni 2017

Roheline smuuti ehk kuidas lapsed panna sööma spinatit, avokaadot ja muid kahtlasevõitu vilju :)

Vaatamata heitlikele ilmadele (täna näiteks näitaks kraadiklaas 9 kraadi, aga tajutav temperatuur oli tänu tugevale tuulele....4 kraadi. Brrrrr!!! Juunis?! Masendav!), on loodus siiski kõige kiuste rohelise rüü endale üll tõmmanud ja jõudumööda õitsevad nii kirsid, toomingad, õunapuud ja metsalilled. Võib vist kokkuvõtvalt ja positiivses võtmes nentida, et vähemalt on valge ja vähemalt ei saja lund.
Kuna suvisemal ajal ihkab hing ikka kergemaid vahepalasid, siis on meil saanud üheks uueks smuutilemmikuks roheline smuuti. Esmalt seepärast, et see on väga maitsev ja tervislik ja teiseks seepärast, et sinna saab ema sokutada salajasi rohelisi komponente. Nii luristavad lapsed pahaaimamatult rohelist smuutit kuhu peidetud spinatit, avokaadot ja vahel ka veidi ürte. Küsivad juurdegi 😉


Tunnistan, et ise olen hästi suur roheliste smuutide sõber ja enda rohesmuutidesse lisan veel sellerivarsi, lehtkapsast, vahel ka kiivit ja igasugu muid tervisesõbralikke rohelisi lisandeid. Lastele valmistades tuleb aga veidi ettevaatlik olla, et mõnus mahe maitse ja kreemine koostis alles jääks. Uusi maitseid tuleks lisada alguses ettevaatlikult, et maitsemeeled harjuksid. Seller ja mõrkjas lehtkapsas vajavad esialgu veidi harjutamist. Avokaado on, muide, väga mõnus smuutimari, mis annab smuutile kreemisust ja oma nautraalse maitsega sobib hästi mitmesse kooslusesse.


Minu lollikindel ja laste maitse järgi kohandatud smuuti baasretsept on aegade jooksul üldjoontes paika loksunud ja tavaliselt valmistan seda vabakäeliselt. Sellesse kooslusesse lisan ka kurkumimett (täpsemalt võid kurkumimee kohta lugeda SIIT), mis annab smuutile mõnusa sügavamaitseja parajalt tuntava koguse kurkmimaitse. Lisaks väga-väga palju kasulikku ka. Ghee ehk selitatud või on lisatud meele seepärast, et iidne Ajurveda meditsiinisüsteem soovitab kurkumit tarvitada koos selitatud võiga, mis on organismi poolt kergesti omastatav rasvaine. Selle lisamine teeb segu mahedaks ning maitse karamelliseks. Mesi ghee ja kurkumiga sobib ideaalselt erinevate jookide tervislikuks magustamiseks, olles alternatiiv suhkrule. Samuti sobib ta salatikastmetesse, marinaadidesse või kuldse piima valmistamiseks.

Roheline smuuti õuna, avokaado ja spinatiga
2-le
1 suurem avokaado, tükeldatuna
300 ml naturaalset õunamahla (soovitavalt kodumaist)
terve või pool pakki (50-100 g) värsket spinatit
1-2 sl Curcume kurkumimett ghee´ga ehk selitatud võiga
1 banaan (kui endale teen, siis jätan selle panemata, aga lastele jäi veidi vähemagusaks lõpptulemus)
veidi vett
melissi ja/või münti
veidi laimimahla
soovi korral ja edasijõudnutele varssellerit, lehtkapsast, suvikõrvitsat vm lisandit
Tõsta kõik koostisained blenderisse ja töötle ühtlaseks.


NB! Kui soovid kurkumimett proovida, siis kasuta Curcume by Flowene e-poe kassas sooduskoodi ISETEHTUD ja saad hinnast 20% alla. 
Vaata lähemalt: http://flowene.ee/pood/  

30. mai 2017

Piimhappebakterid tervise toetuseks ehk ei ole midagi, mida ei saaks hapendada.

Juunikuises Oma Maitse ajakirjas kirjutasin pikemalt hapendamisest ja sattusin seetõttu ka ise päris põhjalikult sellest teemast vaimustusse. Kurki ja kapsast olen ikka proovinud ise ka purgis hapendada, aga peale erinevaid katsetusi, mis selle looga kaasnesid, olen lootusetult hapendamise usku ja vaimustus ei taha raugeda.
Hapendamine on hästi põnev ja teisalt arhailine tegevus. Aastasadu on köögiviljade hoidistamiseks kasutatud just hapendamist uuema aja marineerimise asemel. Nende kahe meetodi vahe on tegelikult põhimõtteline. Kui marineerimise puhul on eesmärgiks äädika abil kõik elusorganismid marinaadis hävitada ja tänu sellele hoidist ületalve hoida, siis hoidistamise puhul pannakse piimhappebakterid säilitajatena tööle.

Minu hapendamise töötoa produktid. Kõikide retseptid olema juunikuises Oma Maitse ajakirjas.
Kui veidi üldisemaid toidutrende jälgida, siis hapendamine on just selline tegevus, mida paljud muu maailma toiduteadlikud ja tervislikule toidule suunatud kirjatükid on välja toonud kui uut trendikat imemeetodit. Meie eelis on see, et hapendamine on meil töövõttena juba ammu teada-tuntud ning marineerimise kõrval oleme ikkagi vähemalt kurki ja kapsast hapendanud. Tegelikult on hapendamise maailm veel oluliselt võimalusterohkem ning suvisel ajal tasuks purki pista pea kõiki suviseid aiasaadusi. Õige hapendamine aitab köögivilju soovi korral sel moel ka ületalve säilitada, rääkimata selle toidu söömisel saadavast kasutegurist meie tervisele.

Üks lemmikuid - erinevad köögiviljad, mis kõik koos hapnenud. Värvi lisab peet
Piimhappebakterid on elavad organismid, mis vajavad oma elutegevuseks piisavalt suhkrut vett, soola ja õiget temperatuuri. Kui tingimused on täidetud, hakkavad piimhappebakterid kasvama ning selle käigus hävitavad ka soovimatud mikroobid, tänu millele toit rikneks.

Roosa segasumma suvine hapuköögivili
See on mõnus vabakäeline purgitäis, mida tasub kindlasti siis valmistada, kui on parasjagu suviste köögiviljade hooaeg käes ja otse peenralt saab korjata erinevaid saaduseid. Siin purgis saavad kokku noor peet, suvine kapsas, küüslauk ja aedoad. Maitsetaimed ja vürtsid veel lisaks. Kokku saab tõeliselt mõnus segasalat, mida sobib pakkuda praekõrvasena või ka niisama värske salatina. Suvisel ajal võib neist köögiviljadest valmistada aga külmsuppi
2-liitrine purk
2 väiksemat noort peeti, viiludena
1 väiksem noor kapsas, sektoritena
Paar sellerivart, tükeldatuna
3-4 küüslauguküünt, koorimata
Paar peotäit aedube
Värsket peterselli, koos vartega
1 l vett
3 sl jodeerimata soola
10 pipratera
5 vürtsitera
Paar loorberilehte
Kuumuta potis vesi koos soola, pipra, vürtsi ja loorberiga. Sega kuni sool on lahustunud. Lao puhtasse purki esmalt peet, sinna peale kapsas, seller, aedoad, küüslauk ja petersell. Kalla soolvesi köögiviljadele. Kontrolli, et kõik köögiviljad oleksid soolveega kaetud. Jäta toatemperatuurile paariks kolmeks päevaks. Kontrolli, kas hapukus on juba soovitud tasemel ning edasi hoia külmas. Suletuna ja jahedas peaks see säilima mitu kuud.

Allpool kirjutan veel veidi hapendamise põhitõdedest.
Hapendatud ananassisalsa. Tex-mex õhtute jaoks igati mõnus kaaslane
Hapendamisel võtmetähtsusega piimhappebakterid kardavad õhku, seetõttu tuleks hapendamisel kasutada soolvett, mille sees hapnemine toimub. Selleks, et hapendatav kraam ikka soolvee sees püsiks, võib kasutada vajutust. Selleks sobivad väikesed alustassid, säilituspurkide kaaned või ka veega täidetud kilekott. Taldrikule võib asetada raskuseks kivi või muu vajutise.
Piimhappebakterite arenguks on sobilik 1,5-2%-lise soolasisaldusega vesi. Liiga suur soolakogus pärsib piimhappebakterite tegevust. NB! Hapendamiseks ei sobi ka jodeeritud sool, sega kontrolli kindlasti, et sool oleks jodeerimata. Sool tuleks enne soolvee pealevalamist täielikult soojas vees lahustada.

Minu maiuspalaks said hapendatud tšillid. Lisasin nii supile, salatile, võileivale ja millele iganes pähe tuli
Hapnemine toimub temperatuuril 18-20 kraadi. Seega sobib toasoojas hapendamine hästi. Kui temperatuur on soojem, siis toimub ka hapnemine kiiremini. Soovitud hapnemise astme saavutamisel tuleb tõsta purk külmikusse või viia keldrisse. See peatab aktiivse hapnemise.

Kirsstomatid koos selleri ja küüslauguga - igati mõnus suutäis näiteks grillitud roogade kõrvale

Oluline on hapendamisel nõude puhtus, et seal ei oleks ebasoovitavaid mikroobe, kes hakkavad piimhappebakterite teket takistama. Samas ole ettevaatlik ka nõudepesuvahendi kasutamisega – halvasti loputatud purgile võib jääda külge nõudepesuvahendi jääke, mis hakkab samuti takistama piimhappebakterite kasvamist.

Üks ägedamaid katsetusi - porgandi ja küüslauguga täidetud hapendatud baklažaan. 
Hapendaja põhitõed:
- Kõige parem on hapendada värskelt korjatud köögivilju. Nii on toiteväärtus, aga ka suhkrute sisaldus (millest hakkavad toituma piimhappebakterid) kõige kõrgem
- Kasuta puhtaid nõusid ja pese ka köögiviljad hoolikalt, et vältida ebasoovitavate bakterite sattumist hoidisesse, mis võiksid seal vohama hakata. Ole samas ettevaatlik nõudepesuvahendiga, mis peab olema korralikult nõu pinnalt ära loputatud
- Hapendamiseks sobib 1,5-2%-lise soolasisaldusega vesi
- Ära kasuta jodeeritud soola, jood tapab baktereid ja muuhulgas ka piimhappebaktereid
- Kogu hapendatav kraam peab olema soolveega kaetud. Õhuga kokkupuutel hakkavad ebasoovitavad mikroobid võimutsema. Seega, kasuta viljade soolvee all hoidmiseks vajutust.
- Suure happesisalduse tõttu võib olla probleeme hapude marjade ja puuviljade hapendamisega. Hape pärsib samuti piimhappebakterite kasvamist
- Hapnemine toimub temperatuuril 18-20 kraadi. Kui hoidis on soovitud happesuse saavutatud, aseta purk külmikusse, et aktiivne hapnemine peatada.
- Kui soovid tervisele kasulikku hapendamise efekti säilitada, siis ära kuumuta hapendatud vilju. Lisa need toidule lõppfaasis, kui kuumtöötlus on juba tehtud

Hapendatud värvilised porgandid
Kuidas hapendatud köögivilju kasutada:
- Hoia neid käepärast, kui vajad mõnusat vahepala. Hapendatud porgand ei maitse sugugi kehvemini kui toores porgand
- Säti neid salatitesse
- Hapendatud jalapeno- ja tšillipipraga saad roogadele teravust lisada
- Kasuta hapendatud köögiviljade vedelikku suppide maitsestamiseks, kuid ära neid keeda. Nii säilivad piimhappebakterid ka toidu sees

Hapendatud šalottsibulad olid hästi mõnusad seetõttu, et nendega sai erinevaid toite maitsestada ja näiteks hapnenud sibula vedelik oli superhea maitseaine. Lisad veidi supile ja sibulane ning kergelt hapukas nüanss on kohe juures. Kuumutada seda vedelikku siiski ei tasuks, piimhappebakterid liigset kuuma ei talu. 
Kui hapendamise teema tundub intrigeeriv ning minu katsetused huvi tekitavad, siis ei jää muud üle, kui juunikuine Oma Maitse ajakiri soetada. Seal kõik piltidel olevad hapendatud hõrgutised olemas. Kindlasti kavatsen ka edaspidi hapendamisega tegeleda ja jagan jõudumööda ka siin blogis oma leide ja avastusi hapukast piimhappebakterite maailmast.

Raamatuloosi võitjad selgunud!

Tadaaa!!!! Raamatuloosi võitjad on selgunud ja nagu lubatud, loosin kõigi vastanute/kommenteerijate vahel välja 3 raamatut. Kuna vastanute hulk jagunes nii FB kui blogis kommetaari jätnute vahel, siis jagunevad ka võitjad sarnaselt. Blogi FB lehel kommentaaride seast on võitjateks Kairi Valgerist ja Signe Talviste Eensalu ning siin blogis kommenteerija, kes on jätnud kommentaari nime Kukulind all.



 Palju õnne võitjatele ja raamatu postitamiseks anna palun kommenteerija Kukulind mulle meiliaadressile tuulimathisen@hotmail.com teada, kuhu raamat postitada (Smartposti või Omniva automaat ja telefoninumber). 

Suured-suured tänud kõigile vastajatele. Oli tõeliselt põnev lugeda sellest, kuidas keegi oma suupistelauda katab! 

23. mai 2017

Värvilise ahjupeedi vinegrett

Vinegrettsalat on Slaavi köögist pärit salat, mis oma lihtsuses on tõeliselt geniaalne kooslus. Hapendatud toiduainete tervislikkus ei ole vist enam kellelegi üllatuseks ja vinegretis saavad kokku nii hapendatud kapsas kui ka kurk. Ehk siis juba siit topeltefekt. Lisaks veel peet ja porgand, mis aitavad päevast köögiviljakogust ilusti suurendada. Ja vähetähtis ei ole ka maitse – vinegrett on üks maitsvamaid köögiviljasalateid, millel hulganiselt veendunud fänne. Kui tavapärane vinegrett tehakse keedetud köögiviljadega, siis seekord otsustasin katsetada ahjuköögiviljadega vinegretti. Kartuli jätsin hoopis välja ning selle asemel sai kasutatud värvilisi peete ja rohelisi herneid. Tulemuseks oli tõeliselt maitsev salat, mis lisaks mõnusale maitsele pakkus ka silmailu on värvikirevuses.


Kuna vinegreti juured viivad ida poole, siis tasuks õlina kasutada päevalilleõli. Vene köögis on päevalilleõli väga levinud ja üks peamisi kasutatavaid õlisid. Venemaal on päevalilleõli toodetud varsti juba pea 200 aastat. Rafineerimata päevalilleõli on üsna spetsiifilise ja tugeva maitsega, mis võib esialgu harjumist vajada. Rafineeritud päevalilleõlil on mahe ja pea märkamatu maitse. Päevalilleõli sisaldab rohkelt E-vitamiini ning küllastumata rasvhappeid, eelkõige oomega-6 rasvhapet. Päevalilleõli sisaldab ka ohtralt vitamiine ja mineraalaineid. Nimetada võib seleeni, kaltsiumi, kaaliumi, rauda, vaske fosforit, magneesiumi ja mangaani. Päevalilleõli sobib nii praadimiseks, aga ka küpsetamiseks ja salatites kasutamiseks.


4-6-le
2 + 2 sl Risso päevalilleõli
500 g erivärvilisi peete, koorituna ja tükeldatuna
200 g porgandit, koorituna ja tükeldatuna
100 g rohelisi herneid (võid kasutada külmutatud herneid)
1 väike punane sibul, peeneks hakituna
200 g hapukapsast
2 keskmise suurusega hapukurki, tükeldatuna (kombineerisin nii vanemat kui värsket hapukurki)
Veidi mett
Veiniäädikat
Maitserohelist
Soola ja pipart
Tükelda peet ja porgand parajateks kuubikuteks. Sega 2 sl päevalilleõliga, soola ja pipraga ning küpseta siis 180-200 kraadises ahjus ca 20-30 minutit, kuni köögiviljad on pehmed või poolpehmed ja hakkavad kergelt karamellistuma. Mulle meeldivad veidi al dente ehk siis mitte päris pehmeks küpsetatud köögiviljad.
Blanšeeri rohelised herned. Selleks aja keema soolaga maitsestatud vesi, tõsta sinna sisse herned ja keeda ca 3 minutit. Kurna sõelal ja jahuta koheselt külma veega.
Sega omavahel ahjuköögiviljad, rohelised herned, hakitud sibul, hapukapsas, hapukurk ja ülejäänud päevalilleõli. Maitsesta salat mee, veiniäädika ja rohelise pipraga. Serveerides lisa värskeid hakitud ürte.


Risso rapsiõli puhul on tegemist Prantsusmaal kasvatatud päevalilledest saadud seemnetest valmistatud õliga, millel on hele erkkollane värvus ja õrn maitse. Päevalilleõli sisaldab rohkelt E-vitamiini ning küllastumata rasvhappeid, eelkõige oomega-6 rasvhapet. Päevalilleõli sisaldab ka ohtralt vitamiine ja mineraalaineid. Nimetada võib seleeni, kaltsiumi, kaaliumi, rauda, vaske fosforit, magneesiumi ja mangaani. Päevalilleõli sobib nii praadimiseks, aga ka küpsetamiseks ja salatites kasutamiseks.

Postitus sündis koostöös Rissoga. 

21. mai 2017

Suupisteraamat. Raamatutäis ideid, kuidas katta suupistelauda. Lisaks raamatuloos

Suupisted on üks mõnus toiduliik ja olen juba aastaid olnud suupistete usku. Nii mõnus on miniatuurvormi loogikat kasutades lauda katta ja uusi kooslusi leiutada ning avastada. Kui külalised saabuvad, on suupistelaud justkui jääsulataja ning enne, kui põhjalikumalt laua äärde istutakse, saab püstijalu ja ühes käes tervitusjoogi klaasi hoides, vahepeal ka midagi põske pista. Suupisted on saanud seetõttu minu jaoks külaliste vastuvõtu või ka oma pere ringis tähistamise puhul asendamatuteks koostisosadeks.

Laud, mis peaks kõikidele külalistele ütlema "Tere tulemast"
Eelnevalt kirjapandu taustal ei ole ehk üllatav, et minu kokaraamatute loetellu on lisandunud ka suupistetele keskendunud raamat, millel nimeks, üllatus-üllatus, "Suupisted" 😉
Kirjastuses Varrak ilmunud ja maikuiseks Suure Eesti Raamatuklubi klubiraamatuks saanud raamat suupistetest on läbilõige erinevatest lihtsatest ja veidi keerulisematest, külmadest ja soojadest, soolastest ja magusatest suupistetest.



See pilt on soojade suupistete peatükist. Krõbe halloumi juust murakamoosiga, soojad oliivid mandlitega ja vürtsikad kikerherned
Raamat on jaotatud eraldi seitsmeks peatükiks:

Üks-kaks-kolm
Siia rubriiki on koondatud sellised suupisted, mida on hea teha just siis, kui töölt kojujõudmise ja külaliste saabumise vahele jääb ärevaks tegevalt väike ajavahemik.

Kui on veidi rohkem aega
Vahel on aega ja tahtmist suupistete kallal rohkem nokitseda. Nii muutub
toiduvalmistamise omamoodi naudinguks mida kroonib hiljem külaliste kiitus.

Dip-dip-dip
Dippimine on üks mõnus tegevus. Laota vaagnale esmalt valik dipikastmeid ja sinna juurde valik kraami, mida kastme sisse pista. Nii leiab igaüks endale kõige sobivama koosluse.

Soojad suupisted
Veidi toitvamad soojad suupisted on kui pearoa asendus, mida saab lihtsalt ühe liigutusega suhu pista ja mis ei nõua eraldi taldrikut, mille pealt neid süüa.

Eestlaste oma asi
On pidusid ja pühasid, kus kilu ja kama peavad laual olema aukohal. Siin on mõned ideed, mida sobib pakkuda neil puhkudel, kus Eesti asi on ajamisel.

Krõbesai ja lõputult palju võimalusi
Krõbedaks röstitud õhukesele saiale annab sättida loetamatul hulgal maitsvaid lisandeid. Innustust olen siin saanud eelkõige Itaaliast.

Midagi magusat
Kohvi kõrvaseks saab valmistada mitmeid mõnusaid magusaid suupisteid, mis aitavad elegantselt suupistelauale punkti panna.


Dipikastmete peatükis leiab nii taimseid kui ka lihasemaid dipikastmeid. Kõik sellised, et oleks lihtne ja kiire valmistada

Itaaliast inspireeritud krõbesaiale sätitud suupistest, tuntud ja teatud kui bruschettad ja crostinid. Samuti lihtne valmistada ja lugematul hulgal erinevaid võimalusi. 

Ma ise loodan, et igaüks, kellele meeldib külalisi võõrustada või lihtsalt armastab suupiste vormi viidud toitu, leiab siit endale mõned uued lemmikud. Reeglina ei nõua need retseptid väga vilunud kätt või kogenud kokka, vaid pigem pealehakkamist ja protsessi nautimist. Seega on see mõeldud neile, kes oma tavapärastest suupistete ideedest veidi väsinud on ja vaheldust soovivad kui ka neile, kes enda jaoks alles suupistete maailma avastamas on

Üks suupiste, mille puhul toimib kõige paremini lihtsuse võlu ja parimad koostisosad. Valmistamine on siis juba lapsemäng

Üks kelmikas suupiste täiskasvanutele  ehk siis kirsstomati Bloody Mary
Dipikastmetele üles ehitud suupistelaud annab võimaluse dipid näiteks eelmisel õhtul valmis teha ja siis külaliste saabudes lauale tõsta. Või siis ka näiteks töö juures dipikastmete abil värvikirev pidulaud katta

Ei puudu ka eestlaste igiomased ja armsaks saanud täidetud munad ja kiluleivad

Taaskord üks suupiste, mille valmistamine on sümpaatselt lihtne ja mis maitseb samas tõeliselt hõrgult. Toorjuustukreemiga täidetud kurgiribad, krooniks sätitud aga lõhemari
Raamatut tehes on mõeldud ka lihasõpradele ja meie üheks ajatuks lemmikuks saanud piprahärg sai raamatusse talletatud

Ajatu klassik suupistevormis
Loomulikult ei ole suupistete puhul vaja loobuda magusast kohvikõrvasest. Siin pildil toorjuustukoogid soolakaramelli kattega. 
Koolilõpetamiste aeg on kohe ukse ees ja suupistete teema jällegi paljudes kodudes päevakorral. Loodan väga, et mõned maitsvad ja mõnusad suupisted on võimalik ka selle värske raamatu abil leida. Selle raamatu tegemise ajal avastasin (ja mõned ka taasavastasin) mitmed maitsvad kooslused, mida olen nüüd juba korduvalt oma kodus külalisi oodates lauale sättinud. Kui sama avastamisrõõmu suudan pakkuda ka raamatu lugejatele, siis on minu missioon õnnestunud.
Hea uudis on see, et ka blogilugejatel on võimalik osaleda kolme raamatu loosimises. Selleks ei ole vaja teha muud, kui siia kommentaaridesse kirja panna oma lemmikud suupisted. Väga põnev oleks teada saada, kuidas ja millega keegi oma suupistelauda katab. Täpselt nädala pärast ehk 28.mail hõikan siinsamas blogis välja need nimed, kes on Suupistete raamatu õnnelikud uued omanikud ja postitan raamatud ka teele uute omanike suunas.

19. mai 2017

Värviline ja vürtsikas salat kuskussi, halloumi juustu ja karamelliste porganditega

Kuskuss on nisust valmistatud väike ümar tera, mis on pärit Põhja-Aafrikast berberite köögist. Kuskussi puhul võrreldes teiste teraviljadega on plussiks see, et ta valmib väga kiiresti. Piisab vaid kuuma vee peale kallamisest ja siis viie minuti jagu ootamisest. Traditsiooniliselt on kuskusi serveeritud koos erinevate liha ja/või köögiviljahautistega, mis sätitakse kuskussi kuhja peale ehk siis sarnaselt sellele, kuidas riisi kõrvalroana kasutatakse.



Kuskuss on muuhlugas ka tänuväärt salatikomponent, aidates lisada salatile teravilja ning andes täiendavalt teralist tekstuuri. Maggi vürtsikas kuskuss on eriti mugav lahendus, kuna maitsestamine on juba eelnevalt ära tehtud ning nii ei peagi muud tegema, kui kuskus lihtsalt parajaks paisutada. Sellisesse salatisse sobib lisandiks sättida veel karamelliseid ahjuporgandeid, pannil või ahjus kuldse kooriku saanud halloumi juustu ning sätendavaid granaatõunaseemneid. Tervislik ja maitsev soe salat ongi valmis. Selline salat sobib hästi nii iseseisvaks roaks kui ka liharoogadele lisandiks.
2-le
1 purk Maggi kuskussi vürtsidega
2 keskmise suurusega porgandit, sõrmejämedusteks pulkadeks lõigatuna
Oliiviõli
Mett
Jahvatatud vürtsköömneid
Soola ja pipart
200 g halloumi juustu
Salatirohelist (mina kasutasin lehtkapsast)
Poole granaatõuna seemned
Peotäis päevalilleseemneid
Balsamico kreemi
Värsket koriandrit



Esmalt valmista porgandid. Selleks sega tükeldatud porgand oliiviõli, mee, jahvatatud vürtsköömnete  ja soola-pipraga. Aseta 200 kraadini kuumutatud ahju ca 20 minutiks, kuni porgandid on kuldsed. Sega porgandeid vahepeal, et nad ühtlaselt pruunistuksid. Kalla kuum vesi Maggi kuskussile peale ja lase umbes viis  minutit paisuda. Sega ühtlaseks.  Prae tükeldatud halloumi juust oliiviõlis mõlemalt poolt kuldseks. Säti taldrikule salatirohelist, sinna peale laota kuskuss koos karamelliste porganditega. Jaota halloumi juust salatile peale, puista lisaks päevalille- ja granaatõunaseemneid. Piserda oliiviõliga, jahvata peale veidi soola ja pipart ja nirista üle balsamico kreemiga. Lisa ka värsket hakitud koriandrit. 

Postitus sündis koostöös Maggiga. 

17. mai 2017

Kartulikotletid nõgesega

Nõges on kevadine väetoit ja miks võiks praegu mõnuga nõgest toitude sisse sättida, kirjutasin veidi pikemalt SIIN. Nõgesesupp on kindlasti kõige lihtsam ja käepärasem toit, samas ei pruugi nõgesehooaeg pelgalt supi seltsis mööduda ehk siis tegelikult sobib nõgest päris mitme muu toidu sisse sättida. Siitsamast blogist leiab veel NÕGESEMAJONEESI JA NÕGESE-MOZZARELLA SUUPISTETE või  NÕGESEPIRUKA (Uhh, neid omaaegseid pilte vaadates tuleb küll piinlikuslaine peale) retseptid.


Aga tagasi nõgesekotlettide juurde. Tegelikult on siinkohal tegemist kartulikotlettidega, kuhu siis nõgest lisaks sätitud. Nõgese võid siin valemis sujuvalt asendada võilillelehtede, nurmenukulehtede, naadi või muu kevadvägilasega. Nõgest julgen esimeseks valikuks seetõttu soovitada, et kartuli ja nõgese maitsekooslus toimib minu meelest kõigist nimetatud kooslustest kõige paremini.

Kartuli-nõgesekotletid
2-le
Paar prisket peotäit värsket nõgest
1 sibul, hakituna
2 suuremat keedetud kartulit
2 muna
soola ja pipart
soovi korral veidi muskaatpähklit
Õli praadimiseks
soovi korral riivsaia või riivleiba paneerimiseks
Vajadusel veidi speltajahu
Kalla nõgestele kuum vesi (võid seda teha sõelal). Pigista kuivemaks ja tükelda jämedalt. Töötle kooritud keedukartulid kahvliga puruks. Kuumuta pannil õli ja prae keskmisel kuumusel sibulat mõned minutid. Tõsta pannilt ära. Sega omavahel kartul, munad, nõges, praetud sibul, muskaatpähkel ning sool ja pipar. Võid lisada tainasse 1-2 sl speltajahu, et tainas paremini koos püsiks ja soovi korral võid pätsikesi riivsaias või -leivas paneerida. Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ning tõsta suurem lusikatäis tainast kuuma õli sisse praadima. Vajuta veidi lamedamaks. Prae kartulikotlette mõlemalt poolt kuldpruuniks. Tõsta pannilt. Serveerides paku juurde kodujuustu või hapukoorekastet. Toekamat rooga soovides võid sibulat koos peekoniga praadida ja siis tainasse lisada.
Võid sibula lisada ka ilma eelnevalt praadimata, aga pannilt läbi käinud sibula maitseb jääb lihtsalt palju parem.



Sarnasel moel võid teha kotlette ka näiteks bataadist või siis kartuli-bataadi segust. Kartulikotlette võid küpsetada ka ahjus. Selleks vormi ahjuplaadile parajad pätsid ning aseta 200 kraadi juurde paarikümneks minutiks, kuni need on kuldsed.

16. mai 2017

Värskendav arbuusi-maasikasmuuti kurkumimeega

Smuutide valmistamine on jätkuvalt kuum teema ja soojade suveilmade ootel võiks vahel kätt proovida ka jahutavate ja janukustutavate smuutijookide valmistamisel. Vahelduseks siis toitvatele ja tummistele smuutidele. Suveperioodil on minu lemmik smuutivili kindlasti arbuus. Seda siis seepärast, et arbuusi lisades saab koheselt kaks hea smuuti eeldust täidetud - on piisavalt vedelikku ja on piisavalt magusust. Kusjuures kui on vähegi kobedam blender, võib arbuusiseemneid ka lisaks smuuti sisse ära peenestada. Need on nimelt täisväärtusliku taimse valgu allikateks, sisaldades ka b-vitamiini ja magneesiumi. Veidi "täpiline" smuuti koos peenestatud arbuusiseemnetega maitseb, muide, igati hästi.


Arbuus ja maasikas on kooslus, millest enam suvisemaks minna vist ei saagi. Värskendav, kerge ja janukustav - just selline mõnus jook, mida palaval suvepäeval vahepalaks endale valmistada. Ja kui eriti võimsat tervisepommist smuutit soovida, siis lisa kindlasti smuutile veel paar lusikatäit kurkumimett. Kurkumimesi ühendab endas parimat, mis loodusel meile pakkuda on: puhas Eesti mesi, kurkumiinirikas kurkum ja must pipar, mis aitab organismil kurkumiini omastada. Kurkumiin sisaldab antioksüdante ning tugevaid põletikuvastaseid ühendeid. Teda peetakse tõeliseks supertoiduks. Täpsemalt võid kurkumimee kohta lugeda SIIT.

Värskendav arbuusi-maasikasmuuti kurkumimeega
2-le
400 g arbuusi viljaliha (soovi korral koos seemnetega)
300 g maasikaid (võid kasutada ka külmutatud maasikaid)
2 sl kurkumigamett
veidi münti või melissi
veidi laimimahla
Tõsta kõik koostisained blenderisse ja töötle ühtlaseks. Kui jätsid arbuusile seemned alles, siis võib blenderdamiseks veidi rohkem aega kuluda.


Sama smuutit võid loomulikult ka teiste kurkumimee perekonna liikmetega katsetada. Maitsev ja väga tervislik jääb see igal juhul.
NB! Kui soovid kurkumimett proovida, siis kasuta Curcume by Flowene e-poe kassas sooduskoodi ISETEHTUD ja saad hinnast 20% alla. 
Vaata lähemalt: http://flowene.ee/pood/